Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib KrMS § 384 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel, süüdistataval on õigus määruskaebus esitada advokaadi vahendusel. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.2 K. Lõuku süüdistatakse ka selles, et tema koos Tõnis Tammekiviga, eesmärgiga näidata avalikkusele, et KÜ Salme 24 juhatuse liige on Tõnis Tammekivi, kellel on kolmandate isikutega tehingute tegemisel korteriühistu Salme 24 esindamise õigus, sh õigus võtta ühistule kohustusi, esitas 14.06.2005 Tartu Maakohtu registriosakonnale eelnevalt enda ja Tõnis Tammekivi poolt võltsitud KÜ Salme 24 11.03.2005 kuupäeva kandva üldkoosoleku protokolli nr 4. Sellega pani K. Lõuk toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 1.3 K. Lõuku süüdistatakse veel selles, et tema koos Tõnis Tammekiviga, eesmärgiga saada varalist kasu Sampo pangast võetava laenu arvelt, mille tagasimaksmise kohustus jääks Tartu Salme 24 korteriühistu liikmetele, tegutses alljärgnevalt: lõi Sampo panga ees ebaõige ettekujutuse selles, et korteriühistu Salme 24 on oma 04.03.2005 üldkoosolekul otsustanud võtta Sampo pangast laenu summas 298 500 kr ning kuulutanud remonttööde konkursi võitjaks OÜ XXX , kuigi korteriühistu liikmed ei olnud sellist soovi avaldanud ega olnud eeltoodud asjaoludest üldse teadlikudki. Oma kavatsuste elluviimiseks esitasid K. Lõuk ja Tõnis Tammekivi AS Sampo Pank Tartu kontorisse nende poolt eelnevalt võltsitud KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokolli laenu võtmise kohta ning olles eelnevalt võltsinud 11.03.2005 kuupäevaga KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokolli nr 4 selle kohta, et Tõnis Tammekivi on valitud KÜ Salme 24 juhatuse liikmeks ja esitanud selle Tartu Maakohtu registriosakonnale, lõid Lõuk ja Tammekivi Sampo panga töötajates pettekujutluse selle kohta, et Tõnis Tammekivil on seaduslikud volitused KÜ Salme 24 nimel esineda. Lisaks ülaltoodule ja eesmärgiga vormistada remonttööde teostajaks OÜ XXX , mille faktiliseks juhatajaks oli K. Lõuk, esitasid Lõuk ja Tammekivi lisaks OÜ XXX nimelt koostatud remonttööde kalkulatsioonile ka võltsitud hinnapakkumised OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt, tõendamaks Sampo panga ees asjaolu, et laenusumma suurus on põhjendatud OÜ XXX madalaima hinnapakkumisega. Tekitatud eksimuse mõjul sõlmis Sampo Pank 11.07.2005 KÜ Salme 24 seadusliku esindajana esinenud juhatuse liikme Tõnis Tammekiviga laenulepingu nr. KUL-110705SA summas 18 758,07 eurot ehk 293 500 krooni ja kandis nimetatud summa samal päeval üle KÜ-le Salme 24 Sampo Pangas 11.07.2005 avatud arvelduskontole nr 334416360000, kust Tõnis Tammekivi selle ajavahemikus 13.07.2005 kuni 19.08.2005 sularahas välja võttis või OÜ XXX arvelduskontole üle kandis, saades seeläbi varalist kasu 293 500 krooni. K. Lõuk ja Tõnis Tammekivi, kasutades ära asjaolu, et Tõnis Tammekivi oli äriregistri kande kohaselt ajavahemikul 16.06.2005 – 29.08.2006 eelnimetatud võltsitud koosoleku protokolli alusel KÜ Salme 24 juhatuse liige, sõlmis Tõnis Tammekivi KÜ Salme 24 Hansapangas olevalt arvelt ühistu liikmete ja nende poolt seaduslikult valitud juhatuse teadmata püsikorralduse lepingu igakuuliste 2300 krooniliste rahaülekannete teostamiseks ühistu Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr 221015071065, kuhu laekusid ühistu liikmete poolt tehtavad hooldustasud, Sampo panga arvele, kasutades seeläbi laenu Sampo pangale tagasimaksmiseks KÜ Salme 24 rahalisi vahendeid, põhjustades Korteriühistule Salme 24 varalise kahju summas 58 909,38 krooni. 1.4 K. Lõuku süüdistatakse selles, et tema olles teadlik, et M. Saar on rase ning et Eesti Haigekassa võtab sünnitushüvitise maksmisel isiku keskmise päevatulu arvutamisel aluseks töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal isiku kohta tema tööandja(te) poolt deklareeritud, mitte reaalselt makstud sotsiaalmaksusummad, ning et Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, ning tegutsedes OÜ XXX

faktilise juhatajana vormistas ja esitas olukorras, kus M. Saar tegelikkuses OÜ-s XXX ei olnud töötanud ning talle sealt töötasu ei olnud makstud, kokkuleppel M. Saarega Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise ja Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise väljapetmise eesmärgil Maksu- ja Tolliametile 19.12.2005 OÜ XXX 2005.a. juuli- ja novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris M. Saarele tegelikkuses mittemakstud töötasu 2005. a juulikuu eest 57 000 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 18 810 krooni ning 2005.a novembrikuu eest tegelikkuses mittemakstud töötasu 75 000 krooni ning sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 24 750 krooni; 20.03.2006 OÜ XXX 2005. a juuni- ja detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris kokkuleppel M. Saarega viimasele tegelikkuses mittemakstud töötasu 2005. a juunikuu eest 18 000 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 5940 krooni ning 2005. a detsembrikuu eest 49 428 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 16 311 krooni. Nõnda lõi K. Lõuk kokkuleppel M. Saarega Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassas, kes sünnitushüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub ravikindlustuse seaduse §-dest 50-62, ning Sotsiaalkindlustusametis, kes vanemahüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub vanemahüvitise seaduse §-dest 3-4, väära ettekujutuse M. Saarele makstud tasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust, mille tulemusena sai M. Saar Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt talle alusetult väljamakstud hüvitisesummade arvelt varalist kasu 181 554 krooni ulatuses alljärgnevalt: 03.01.2006 esitas M. Saar Eesti Haigekassale Tamme Erakliinik AS-i arsti K.O. poolt väljastatud töövõimetuslehe nr 00000703 enda sünnituspuhkuse kohta perioodil 03.01.22.05.2006, mille alusel maksis Eesti Haigekassa M. Saarele tema 2005. a fiktiivset tulu arvestades 23.01.2006 alusetult välja 52 981 krooni. 02.03.2006 esitas M. Saar Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale vanemahüvitise määramise taotluse, milles kinnitas, et OÜ XXX alt oli tema isikustatud sotsiaalmaks 2005. a 65 811 krooni. Selle taotluse alusel langetas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond 19.05.2006 vanemahüvitise määramise otsuse nr 05135VH-1, mille kohaselt määrati alates 23.05.2006 kuni 02.04.2007 M. Saarele vanemahüvitisena väljamaksmisele 19 191 krooni kuus. Antud otsuse alusel kandis Sotsiaalkindlustusamet ajavahemikus 09.06.2006 kuni 09.05.2007 M. Saare arvelduskontole nr 1104896892 (Hansapank) üle kokku 159 088 krooni. Sellest summast 128 573 krooni kandis Sotsiaalkindlustusamet M. Saarele üle alusetult, võttes aluseks M. Saare poolt OÜ XXX isikustatud sotsiaalmaksu kohta tahtlikult esitatud valeandmed. Sellega pani K. Lõuk toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. korduva grupis tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses varalise kasu saamise.

K. Lõuk vormistas ja esitas olukorras, kus M. Saar tegelikkuses OÜ-s XXX ei olnud töötanud ning talle sealt töötasu ei olnud makstud, Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise ja Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise väljapetmise eesmärgil Maksu- ja Tolliametile 19.12.2005 OÜ XXX 2005. a juuli- ja novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris M. Saarele tegelikkuses mittemakstud töötasu 2005. a juulikuu eest 57 000 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 18 810 krooni ning 2005. a novembrikuu eest tegelikkuses mittemakstud töötasu 75 000 krooni ning sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 24 750 krooni; 20.03.2006 OÜ XXX 2005. a juuni- ja detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris kokkuleppel M. Saarega viimasele tegelikkuses mittemakstud töötasu 2005. a juunikuu eest 18 000 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 5940 krooni ning 2005. a detsembrikuu eest 49 428 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 16 311 krooni. Nõnda lõi K. Lõuk kokkuleppel M. Saarega Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassas, kes sünnitushüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub ravikindlustuse seaduse §-dest 50-62, ning Sotsiaalkindlustusametis, kes vanemahüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub vanemahüvitise seaduse §-dest 3-4, väära ettekujutuse M. Saarele makstud tasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust, mille tulemusena sai M. Saar Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt talle alusetult väljamakstud hüvitisesummade arvelt varalist kasu 181 554 krooni ulatuses alljärgnevalt: 03.01.2006 esitas M. Saar Eesti Haigekassale Tamme Erakliinik AS-i arsti K.O. poolt väljastatud töövõimetuslehe nr 00000703 enda sünnituspuhkuse kohta perioodil 03.01.22.05.2006, mille alusel maksis Eesti Haigekassa M. Saarele tema 2005.a. fiktiivset tulu arvestades 23.01.2006 alusetult välja 52 981 krooni. 02.03.2006 esitas M. Saar Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale vanemahüvitise määramise taotluse, milles kinnitas, et OÜ XXX alt oli tema isikustatud sotsiaalmaks 2005.a. 65 811 krooni. Selle taotluse alusel langetas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond 19.05.2006.a. vanemahüvitise määramise otsuse nr 05135VH-1, mille kohaselt määrati alates 23.05.2006.a. kuni 02.04.2007.a. M. Saarele vanemahüvitisena väljamaksmisele 19 191 krooni kuus. Antud otsuse alusel kandis Sotsiaalkindlustusamet ajavahemikus 09.06.2006.a. kuni 09.05.2007.a. M. Saare arvelduskontole nr 1104896892 (Hansapank) üle kokku 159 088 krooni. Sellest summast 128 573 krooni kandis Sotsiaalkindlustusamet M. Saarele üle alusetult, võttes aluseks M. Saare poolt OÜ XXX isikustatud sotsiaalmaksu kohta tahtlikult esitatud valeandmed. Sellega pani M. Saar toime KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses varalise kasu saamise.

toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohus rahuldas tsiviilhagi ja mõistis VÕS § 127, 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja Tõnis Tammekivilt ja K. Lõugult solidaarselt 25 392 (kakskümmend viis tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) eurot ja 50 senti KÜ Salme 24, registrikood: 80129268, kasuks.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

isikute abi. Eeltoodust järeldab kohus, et dokumendid, 04. ja 11. märtsi 2005. a koosolekute protokollid ja koosolekul osalenud isikute nimekirjad, on võltsitud. K. Lõuk on võltsinud mõlemat eelnimetatud protokolli. Kumbki süüdistatavatest ei osalenud koosolekutel, mille kohta protokollid koostati. Nad mõlemad teadsid, et neid koosolekuid tegelikkuses ei olnudki. Teadmine tulenes K. Lõugul asjaolust, et ta oli Salme 24 maja elanik ja korteriomaniku M.L. esindaja. Tõnis Tammekivi teadmine pärines K. Lõugult. Tõnis Tammekivi kirjutas alla protokollijana, kuigi ise koosolekul ei osalenud. Allkirjastamisega võltsis ta dokumenti. Kohus leidis, et 04. ja 11.03.2005 protokollid on kirjalikud aktid ja sisaldasid ühistu liikmete mõtteväljendust. Sisust tulenevalt on nad mõlemad mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning sisust selgub selle väljaandja. Dokumentidesse on kantud andmed, mis ei ole sisuliselt õiged. Dokumenti on võltsitud intellektuaalselt. Võltsitud dokumendid olid kohased õiguste omandamiseks. Tahtlus kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes on olemas. Dokumendi võltsimine on toime pandud otsese tahtlusega. Süüdistatavatel oli teadmine, et dokumentide abil saab õiguse sõlmida laenulepingut ja pangast laenu. Võltsitud dokumendi esitasid K. Lõuk ja Tõnis Tammekivi KÜ Salme 24 11.03.2005 üldkoosoleku protokolli nr 4, kui ehtsa dokumendi pähe 14.06.2005 Tartu Maakohtu registriosakonnale. Dokumendi esitamise eesmärgiks oli näidata avalikkusele, et KÜ Salme 24 juhatuse liige on Tõnis Tammekivi. Registrisse kantud juhatuse liikmel on KÜ Salme 24 esindamise õigus tehingute tegemisel kolmandate isikutega. Nende eesmärk oli sõlmida KÜ Salme 24 nimel laenuleping pangaga, millega võeti kohustus korteriühistule. K. Lõugu ütlustest tuleneb, et ta kontrollis Tõnis Tammekivi tegevust. K. Lõuk käis koos Tõnis Tammekiviga pangas põhjusel, et kontrollida, kas viimane viib raha õigele kontole. Sellest järeldub, et dokumendi registriosakonnale esitamine oli K. Lõugu teadmisel ja tema kontrolli all. Kuriteo subjektiks on isikud, kes ise dokumenti võltsisid. K. Lõuk ja T. Tammekivi olid võltsitud dokumendi kasutamisel kaastäideviijad. Neil oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ja nad panid võltsitud dokumendi kasutamise toime otsese tahtlusega. Eesmärgiga saada pangast laenu, esitasid T. Tammekivi ja K. Lõuk 2005. a juunis-juulis Sampo Pangale võltsitud koosolekute protokollid ning OÜ XXX nimelt koostatud hinnapakkumise remonttööde teostamise kohta Salme 24 maja juures. Eeltooduga lõid T. Tammekivi ja K. Lõuk Sampo Panga töötajates teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et KÜ Salme 24 liikmed on otsustanud laenu võtmise ja kohustuvad selle tagastama. Laenusumma suurust põhjendasid nad OÜ XXX madalaima hinnapakkumisega. Tunnistaja T.K. e ütluste järgi ei olnud pangal nõuet laenu suurust põhjendada mitme hinnapakkumisega. Piisas töö teostaja hinnapakkumisest. Mitme hinnapakkumise esitamine kinnitab süüdistatavate tahet laenusumma suuruse määramiseks. Tekitatud eksimuse mõjul sõlmis Sampo Pank 11.07.2005 KÜ-ga Salme 24 laenulepingu summas 293 500 krooni ja kandis samal päeval raha üle KÜ Salme 24 arvelduskontole, kust Tõnis Tammekivi selle ajavahemikus 13.07.2005 kuni 19.08.2005 sularahas välja võttis või OÜ XXX arvelduskontole üle kandis. Laenu saamine ja selle kasutamine on tõendatud süüdistatavate ütlustega, tunnistaja T.K. e ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatavatel ei olnud kavatsustki laenu tagasi maksta. Nad panid laenu tagastamise kohustuse KÜ-le Salme 24 ning pöörasid väljavõetud ja ülekantud summad seejuures iseenda ja K. Lõugu kasuks. Kumbki süüdistatavatest ei teavitanud ühistu liikmeid laenu võtmisest. Sularahas laenu väljavõtmine võimaldas raha enda kasuks pööramise. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et K. Lõuk teostas Salme 24 maja juures remonttöid, mida usuti kui endise korteriühistu juhatuse liikme K. Lõugu ühistu ees oleva võlgnevuse heastamisena. Ehituseksperdi arvamusega on tõendatud, et OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX hinnapakkumised objektile Salme 24, Tartus ei kajasta adekvaatselt väljatoodud tööde keskmist turuhinda 2005.

aastal. Hinnapakkumistes toodud maksumused ületasid keskmiselt kaks korda 2005. a keskmisi hindu. Seega on tõendatud süüdistatavate tahe pöörata enda kasuks laenu kaudu korteriühistu vara võrdväärses väärtuses tegelikult ühistu renoveerimiseks kulunud varaga. Asitõendite vaatlusprotokollide andmetel on K. Lõugult läbiotsimisel äravõetud arvutites tuvastatud KÜ Salme 24 renoveerimisega seotud dokumentide põhjad. Kelmuse varjamiseks jätsid süüdistatavad ühistu liikmed toimunust teavitamata. Tõnis Tammekivi sõlmis KÜ Salme 24 Hansapangas olevalt arvelt ühistu liikmete ja nende poolt seaduslikult valitud juhatuse teadmata püsikorralduse lepingu igakuuliste 2300 krooniliste rahaülekannete teostamiseks Sampo panga arvele. Hansapangas asuvalt arvelduskontolt laekusid ühistu liikmete poolt tehtavad hooldustasud. Seeläbi kasutasid süüdistatavad KÜ Salme 24 rahalisi vahendeid Sampo pangale laenu tagasimaksmiseks. Korteriühistule Salme 24 varalise kahju on hinnatud 58 909,38 kroonile. Seda tõendavad dokumentaalsed tõendid. Süüdistatavate tegevuse ja KÜ Salme 24 tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Süüdistatavate ütlustega ning tunnistajate E.L. ja S.J. i ütlustega on tõendatud, et OÜ XXX nimel tegutses K. Lõuk. E.L. l ei onud teadmist OÜ tegevusest ega käibest. K. Lõuk valis töötajad KÜ Salme 24 maja remonditöödele enda kontrolli all oleva firma kaudu. 6.1 Maakohus leidis, et K. Lõuk ja M. Saar on süüdi sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmises. Kohus märkis, et M. Saare ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. K. Lõugu ütlused kannavad ka selles kuriteoepisoodis sama iseloomu, mida eespool on juba kirjeldatud. Mõlemad süüdistatavad tundsid teine-teist pikka aega. 2005. a detsembrikuus leppisid K. Lõuk ja tema viimaseid kuid lapseootel tuttav M. Saar (Kütt) omavahel kokku, et faktiliselt OÜ XXX nimel tegutsev K. Lõuk korraldab OÜ XXX alt M. Saarele Maksu- ja Tolliameti ees töötasu näitamise ja maksude deklareerimise. Mõlemad teadsid, et Eesti Haigekassa võtab sünnitushüvitise maksmisel isiku keskmise päevatulu arvutamisel aluseks töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal isiku kohta tema tööandja(te) poolt deklareeritud, mitte reaalselt makstud sotsiaalmaksusummad, ning et Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu. Tunnistaja E.L. ütlused tõendavad, et OÜ-l XXX ei olnud töötajaid. Kuigi M. Saar OÜ-s XXX tegelikult ei töötanud ega saanud sealt ka reaalselt töötasu, oli fiktiivse deklareerimise eesmärgiks alguses Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise ning hiljem juba Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise väljapetmine. Järgnevalt esitas K. Lõuk Maksu- ja Tolliametile paberkandjal OÜ XXX nimelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris kokkuleppel M. Saarega viimasele tegelikkuses mittemakstud töötasu: 2005. a juulikuu eest töötasu 57 000 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 18 810 krooni 2005. a novembrikuu eest töötasu 75 000 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 24 750 krooni. 2005. a juunikuu eest töötasu 18 000 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 5940 krooni 2005. a detsembrikuu eest töötasu 49 428 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 16 311 krooni. OÜ XXX nimel deklaratsioonide esitamist tõendavad dokumentaalsed tõendid. M. Saar ja K. Lõuk lõid vastavalt omavahelisele kokkuleppele Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassas ja Sotsiaalkindlustusametis väära ettekujutuse M. Saarele makstud tasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Dokumentaalsed tõendid tõendavad M. Saare töövõimetuslehtede esitamist haigekassale ning taotluste esitamist sotsiaalkindlustusametile. Eeltoodu tulemusena sai M. Saar alusetult väljamakstud hüvitisesummade näol varalist kasu kokku 181 554 krooni ulatuses.

M. Saare ja K. Lõugu tegevuse ning Eesti Haigekassale ja Sotsiaalkindlustusametile tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et M. Saare tegevuses ei ole midagi õigusvastast. Sünnitushüvitise ja vanemahüvituse saamise kord on tõepoolest reguleeritud seadustega ja toimub seaduste alusel kehtestatud korras. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks OÜ XXX käivet ning tegevust. Tunnistaja E.L. ei tea OÜ XXX tegevusest midagi. Ta lootis küll K. Lõugult tööd saada, kuid jäi tööta. Tunnistaja S.J. kahtles OÜ XXX käibes ning pidas K. Lõugu näidatud andmeid ülepaisutatuks. Süüdistatava M. Saare ütluste järgi ta tegi tööd, kuid töö tulemustest ta ei teadnud. Töötasu ta iga kuu ei saanud raha puudumise tõttu. Süüdistatava ütlused tõendavad, et töö maht ja iseloom ei võimaldanud tal saada nii kõrget töötasu. Ka tavapärase inimese arusaamise järgi ei olnud M. Saare töötasuna deklareeritud raha vastavuses töö mahu ja keerukusega. M. Saare väitel kasutas ta saadud raha elamu renoveerimiseks. Tunnistajate I.G. i ja T.L. u ütlused ei kinnita suuremahulisi ehitustöid M. Saarega seotud kinnistul. Seega M. Saar teadis töötasu ülepaisutatud deklareerimisest, mis oli hüvitiste väljamaksmise aluseks. K. Lõuk, kes tegutses OÜ XXX nimel ja M. Saar on kelmuse kaastäideviijad. Kohus leidis, et M. Saare süüdistusest on tõendamata vastutust raskendav koosseisuline asjaolu KarS § 209 lg 2 p 2 järgi. M. Saare kelmuse teel saadu ei ulatu kuriteo toimepanemise ajal kehtiva palga alammäära sajakordse piirini. KarSRS § 8 p 2 nõuab suure kahju määratlemisel selle piiri ületamist. Kohus märkis, et M. Saar on toime pannud kelmuse grupis K. Lõuguga. Teo toimepanemine grupi poolt on raskendav koosseisuline asjaolu KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. Seega on tema süüdistus tõendatud osaliselt. Kohus leidis, et K. Lõugule ja T. Tammekivile esitatud süüdistus on tõendatud täies mahus. Mõlemad eelnimetatud süüdistataval on kolm koosseisulist raskendavat asjaolu. K. Lõuk pani kelmused toime grupis kahes kuriteoepisoodis, kummaski erineva isikuga. T. Tammekivi kelmus on toime pandud grupis koos K. Lõuguga. Vastutust raskendav koosseisuline asjaolu on KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. Mõlemad on varem karistatud varavastase kuriteo eest, K. Lõuk omastamise eest, Tõnis Tammekivi omastamise ja kelmuse eest. Vastutust raskendav koosseisuline asjaolu on KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. KÜ Salme 24 tekitatud kahju on KarSRS § 8 p 2 järgi suur kahju ning seetõttu vastutust raskendav koosseisuline asjaolu on KarS § 209 lg 2 p 2 järgi. Lisaks kelmuse süüdistusele on tõendatud K. Lõugule ja T. Tammekivile esitatud süüdistus KarS §344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 6.2 Karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud ühelgi süüdistatavatest karistust kergendavaid KarS § 57 ettenähtud asjaolusid ega karistust raskendavaid koosseisuvälise asjaolusid KarS § 58 järgi. Kohus osundas Karistusregistri andmetele ka märkis, et K. Lõuk varem karistatud isik (IV kd, tl 122 – 134). K. Lõuk on karistatud KrK § 1411 lg 1 järgi tema korralduses olnud korteriühistu vara omastamises ametiseisundi kuritarvitamisega ning KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamises. M. Saar on karistusregistrisse kandmata isik (IV kd, tl 135).

Kohus märkis, et süüdistatav K. Lõuk on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kohus leidis, et mõjuvatel põhjustel M. Saare taotlusel kriminaalasja arutamise edasilükkamine, ei ole mõistlikku menetlusaega mõjutav asjaolu. Asja arutamise edasilükkamiseks olid objektiivsed põhjused ning seetõttu ei ole alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Hinnates menetlusaega kohtumenetluses möönis kohus, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada menetlusaega kohtus süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel ning KarS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada karistusi mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Kriminaalasja kohtusse saabumise järel asus asja menetlema kohtunik, kes oli eeluurimiskohtunikuna lahendanud süüdistatava T. Tammekivi suhtes esitatud vahistamistaotluse. Kohtunik taandus 22.03.2010. a määrusega KrMS § 49 lg 1 p 2 alusel (V kd, tl 64). Taandumise aluseks olevad asjaolud olid objektiivselt olemas juba kriminaalasja kohtusse saabumisel. Need jäid tähelepanuta süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel. Teise kohtuniku menetlusse asja andmisel sõltus uue kohtuistungi aeg menetlusosaliste aja planeeringust, mille tõttu kohtuistungini jäi aega veel ligi aasta (V kd, tl 68, 69). Ligi kaheaastase aja kestel enne 22.03.2010. a kohtuniku taandumist ja pärast seda ei mõjutanud kohtuliku arutamise aja kasutamist süüdistatavad. Ligi kaheaastane aeg asja kohtuliku arutamise alustamiseni on ebamõistlikult pikk aeg ja kohus arvestab seda karistuste mõistmisel. Kohus märkis, et arvestades lühimenetlust arvestades tuleb mõistetavaid karistusi KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kõigil süüdistatavatel 1/3 võrra.

6.3 Kohus märkis tsiviilhagisse puutuvalt, et alates 01.09.2011. a jõustunud KrMS § 38 lg 1 p 2 redaktsiooni järgi on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt KrMS § 225 lõikes 1 sätestatud tähtajaks, s.t. neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus sätestab tsiviilhagi esitamise erandliku tähtaja. Nimelt KrMSRS § 24 järgi kriminaalasjades, milles prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne 2011. aasta 1. septembrit, võib kannatanu esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus. Kuni 31.08.2011. a kehtinud KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi oli kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Kriminaalasi saabus prokuratuurist kohtusse 27.03.2009, s.t, et prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne 2011. aasta 1. septembrit. Süüdistusaktis on märgitud KÜ Salme 24 tsiviilhagi, mis esitati 23.12.2007. a nõudega kelmuse toimepanijate vastu. Tsiviilhagi on esitatud kohtueelsel uurimisel uurimisasutuse kaudu. Teave tsiviilhagi esitamisest on süüdistusaktis ning seetõttu oli süüdistatavatele enne asja kohtusse saatmist teada tsiviilnõue. Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitamisega viivitanud viimase hetkeni, nagu seda lubab KrMSRS § 24, vaid esitanud nõude juba kohtueelse uurimise ajal. Seetõttu ei ole tsiviilhagi kriminaalasjas süüdistatavatele üllatuseks. Täiendatud tsiviilhagi esitamist kohtuistungil võimaldas KrMSRS § 24 ning seetõttu võttis kohus selle vastu. Pärast täiendatud tsiviilhagi vastuvõtmist ei esitatud kohtule taotlusi ega soovitud vaheaega või asja arutamise edasilükkamist. K. Lõuk esitas kohtule väljaspool kohtuistungit kohtuliku arutamise ajal vastuse tsiviilhagile, kohus võttis selle toimikusse ja arvestab tsiviilhagi lahendamisel. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et kriminaalasjas esitatud nõue ei ole aegunud. TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 2005. a toimunud kelmuse sündmuste järel esitas kannatanu tsiviilhagi 23.12.2007. a, s.o. enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Seetõttu on põhjendamatu taotlus aegumise kohaldamiseks. Kohus märkis, et tunnistajatena antud ütlustest järeldub, et korteriomanikud, KÜ Salme 24 liikmed ei ole tagantjärele laenu heaks kiitnud. Salme 24 korteriomanikud on kaasomanikud. AÕS § 74 järgi kaasomandit käsutatakse tervikuna. AÕS § 74 lg 1 järgi kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Laenu võtmisega koormati kaasomandis olevat asja. Kaasomaniku kokkulepet ei ole kohtulahendi tegemiseni saavutatud. Seega ei ole alust väita laenulepingu hilisemat heakskiitu. Kohus leidis, et KÜ Salme 24 tsiviilhagi tuleb rahuldada. Ühistut on laenuga koormatud õigusvastaselt. TsÜS § 129 lg 1 kohaldamiseks ei ole antud juhul alust ning tehingut ei ole põhjust tunnistada tühiseks. Tehinguga, laenulepinguga saadud vahendeid kasutati ka ühistu huvides. Ühistu huvides laenu kasutamise osas on ühistu kohustus laenu tagastada. Tehingut ei ole võimalik tühiseks tunnistada osaliselt. Laenuga koormamine oli K. Lõugu ja Tõnis Tammekivi õigusvastane tegevus, nende süüline tegevus dokumendi võltsimise, kasutamise ja kelmusega. Nende ühise kuriteoga tekitad kahju eest on vastutus jagamatu. Kahjust on maha arvestatud tegelikud kulud, mis pöörati KÜ Salme 24 enda kasuks remondi tegemisega Salme 24 majale. Kohtuvaidlused laenu sissenõudes, mis lahendati tsiviilasjas 2-09-34126 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2012. a otsusega nr 3-2-1-56-12 (V kd, tl 145 – 151). Põhjendatud on tsiviilnõue ka kohtuvaidlusega kaasnevate kulude osas. Tsiviilvaidluseta poleks kulusid kaasnenud. Tsiviilhagejat tahtevastaselt laenuga koormates tekkisid talle õigusvastaselt täiendavad kulud. VÕS § 127, 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Tõnis Tammekivilt ja K. Lõugult solidaarselt 25 392 eurot ja 50 senti Korteriühistu Salme 24, registrikood: 80129268, kasuks. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

Apellant K. Lõuk leiab veel, et toimikumaterjalidest ilmneb segadus käekirjaekspertiisiks esitatud materjalidega. Apellandil on põhjendatud kahtlus, et eksperdile esitatud ning väidetavalt võltsitud KÜ Salme 24 üldkoosolekute protokollid ei olnud samad dokumendid, milliste alusel toimus ühistu poolt pangalaenu taotlemine. Apellant peab võimalikuks, et ekspertiisiks esitati kas KÜ Salme 24 poolt 11.08.2006 aasta ühisavaldusele lisatud dokumendid või mingid ebaselge päritoluga kinnitamata ärakirjad, mis saadi krediidiasutuselt. K. Lõuk palub eelnevast tulenevalt arvata 30.01.2007 aasta käekirjaekspertiisi akt (I köide lk 46-57) tõendite hulgast välja. 7.4 K. Lõuk leiab süüdistuses sünni- ja vanemahüvitise väljapetmises, et arusaamatuks jääb, milles seisnes tema või M. Saare tegevuse õigusvastasus. Puudub seadusest tulenev alus käsitleda M. Saarele tehtud makseid kelmusena. Apellandile jääb arusaamatuks, et kui kohus pidas usaldusväärseks M. Saare ja K. Lõugu ütlusi töösuhte olemasolu kohta, siis ei ole asjakohane käsitleda fiktiivsena kogu M. Saarele makstud töötasu. 7.5 Apellant juhib tähelepanu ka apellatsioonis toodud tõendite ebaõigele hindamisele maakohtu poolt. 7.6 Apellant märgib karistuse mõistmisega seonduvalt, et mõistliku menetlusaja ületamine ning lühimenetluse rakendamine on kaks erinevat motiivi, millest mõlemat peab kohus karistust määrates käsitlema ning otsuses üheselt mõistetavalt analüüsima. Käesoleval juhul on apellandi karistuse mõistmisel jäänud arvestamata kriminaalmenetluse ajaline venimine, seda hoolimata Tartu Maakohtu poolt mõistliku menetlusaja ületamise eelnevast tuvastamisest. 7.7 Apellant leiab, et maakohus, võttes vastu KÜ Salme kohtuistungil esitatud täiendava hagiavalduse, käsitledes seda esialgse hagi täiendamisena ning rahuldades hagi, rikkus menetlusõigust, kuna menetluslikult lubamatu võtta vastu tsiviilhagi vahetult kriminaalasja kohtuliku uurimise lõpus, ilma süüdistatavatele haginõudele vastamiseks aega andmata. Samuti oli apellant veendumusel, et täiendavas hagiavalduses sisalduvad nõuded olid aegunud ning nõudesumma arvutuslikult ebaõige. Apellant leiab, et 25.05.2012 esitatud hagiavaldust ei ole võimalik käsitleda esialgse hagi täiendamisena. Apellant palub kohaldada aegumist KÜ Salme 24 poolt 25.05.2012 aastal esitatud nõuete suhtes. Samuti jääb apellant seisukohale, et 25.05.2012 aastal esitatud nõuded ei ole sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Maakohus rikkus lisaks KrMS § 285 lg 4 kohaselt teeb kohus kohtuliku uurimise alguses teatavaks tsiviilhagi esitamise ning selles esitatud nõude ja KrMS § 2631 lg 1, mille kohaselt tsiviilhagi menetlussevõtmisel annab kohus vajadusel süüdistatavale, kaitsjale ja tsiviilkostjale tähtaja tsiviilhagile kirjaliku vastuse esitamiseks.

8.1 Kaitsja leiab, et K . Lõugu süüditunnistamine KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ei ole piisavalt tõendatud. Maakohus on tuginenud ekspertiisiaktile nr DK- 0014-07/266 (kd 1 tl 46-57), ent hinnanud tõendit ebaobjektiivselt. Kars § 345 lg 1 süüdistuses on tuginetud peamiselt kaassüüdistatava T. Tammekivi ütlustele, jättes veenvalt põhjendamata, miks eelistas kohus ühe süüdistatava ütlusi teise omale, rikkudes seega põhimõtet, mille kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus K. Lõugu kasuks ja kohus pidanuks ta õigeks mõistma. 8.2 Kaitsja leiab süüdistusele KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 vastu väites, et K. Lõuk laenulepingu asjaoludest teadlik ei olnud ega viibinud lepingu sõlmimise juures, olles vaid oma venna, KÜ Salme 24 liikme, esindaja volikirja alusel. Samuti on tuvastatud, et laenu saamise järgselt hakkas KÜ seda tagasi maksma ja teostama vajalikke remonttöid, milles veendus ka pangatöötaja T.K. (II kd, tl 63-64). KÜ Salme 24 majandustegevuse revisjoni otsuses on kajastatud tehtud tööd ja otsusele on alla kirjutanud S.K. ja L.V. . Laenu tagasimakseaeg saabunud ei olnud ning oli veel aega teha täiendavaid remonttöid. Apellant soovib märkida, et KÜ-ga Salme 24 seonduvad Hansapangast välja nõutud dokumendid konto kasutamise kohta, ei ole kriminaaltoimikus kajastatud täies mahus ja mittetäielik dokumentatsioon ei saa kriminaalasjas omada tõenduslikku tähendust. KÜ Salme 24 pöördumised Sampo panka näitavad, et laenu kasutati vääralt (II kd, tl 54), KÜ ei avaldanud, laenu saamist kelmuse teel. Kõik lepingujärgsed tööd teostati (v.a elektritööd) ja K. Lõuk ei olnud isikuks, kes saanuks laenu väärkasutada. Apellant leiab, et täidetud ei ole KarS § 209 kuriteokoosseisu eeldused. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, mil viisil ja kui palju K. Lõuk varalist kasu sai. Tegelikult K. Lõuk varalist kasu saada ei soovinud. 8.3 Ka süüdistuses sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmises on maakohus jätnud motiveerimata, milles seisnes ja kui suures ulatuses toimus K. Lõugu varalise kasu saamine. Tartu Maakohus on ebaõigesti hinnanud tsiviilõiguslikke suhteid ning riigi nimel sekkunud tsiviilõiguslikku vaidlusse, kuivõrd sünni- ja vanemahüvitise saamise kord on reguleeritud tsiviilõiguslike aktidega. Apellant märgib, et vaidlus puudub selles, et OÜ XXX oli M. Saare tööandjaks ja selle juhatuse liikmeks oli E.L. . Arusaamatuks jääb viimase väide, mille kohaselt OÜ-s XXX töötajad puudusid, lisaks on see ümber lükatud tema enda allkirjadega, millega ta on kinnitanud Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (s.h M. Saare töötasu ja sellelt kinni peetud maksed). E.L. vastutab ettevõtte tegevuse eest ning M. Saare ja OÜ XXX vaheline töösuhe on tõendatud M. Saare ja K. Lõugu ütlustega ning tööandja juhatuse poolt allkirjastatud dokumentaalsete tõenditega. Lisaks ei ole isikule välja makstud sünnitus- ja vanemahüvitise toetuse kasutamise kord seadusega reguleeritud, mistõttu võib isik seda kasutada nii temale kuuluval kinnistul elamu renoveerimiseks kui muudeks kulutusteks. Kriminaalasjas puuduvad tõendid sellegi kohta, et M. Saarel ja K. Lõugul oli ühine tahtlus kelmuse toimepanemiseks. Kohtuotsuses on nimetatud küll rohkesti tõendeid, ent puudub esitatud tõendite analüüs ja põhjendus, millest nähtuks kelmuse toimepanemise ühine tahtlus. 8.4 Kuivõrd kaitsja taotleb K. Lõugu õigeksmõistmist kõikides talle süüks arvatud kuritegusid, tuleb KrMS § 310 lg 2 alusel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata.

Kirjalikud seisukohad

neid tagantjärgi aktsepteerinud. Enamus laenusummast on aga T. Tammekivi välja võtnud kas sularahas või kandnud ebareaalsete (keskmistest hindadest tunduvalt suuremate) arvete alusel OÜ XXX arvele, kust need omakorda on sularahas välja võetud. Süüdistatav K. Lõuk on ise tunnistanud, et OÜ XXX pangakaart ja - paroolid olid ainult temal, seda kinnitab ka tunnistaja E.L. , seega sularaha sai välja võtta ainult K. Lõuk. Samas ei oma tähtsust, kuidas kelmuse kaastäideviijad saadud varalise kasu omavahel jagavad. 10.3 Prokurör leidis süüdistuses sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmises, et K. Lõugu ja M. Saare süüdimõistmine on seaduslik ja põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus tööandja mingil põhjusel on jätnud oma töötaja eest sotsiaalmaksu üle kandmata, vaid süüdistatavad on riigiasutustele loonud ebaõige ettekujutuse justkui töötaks M. Saar OÜ-s XXX . Tegelikult M. Saar seal ei töötanud ja seetõttu puudus tal õigus sünnitushüvitisele ja vanemahüvitisele taolises ulatuses. Ei ole eluliselt usutav, et firma, millisel majandustegevus praktiliselt puudub, saab töötajale maksta pelgalt töökuulutuste lugemise eest nii kõrget töötasu. Arusaamatuks jääb, milliste tööde tegemiseks M. Saar igapäevaselt mitme kuu vältel töölisi otsis kui OÜ XXX ainsateks töödeks sellel perioodil olid tööd Salme 24 maja remontimisel ja ka nendeks töödeks leidis töölised tema enda ütluste kohaselt K. Lõuk. Vaatamata sellele, et M. Saare ütluste kohaselt suhtles tema tööalaselt ainult K. Lõuguga, kes oli ka OÜ XXX faktiliseks juhiks, ei mäleta K. Lõuk, millal M. Saar OÜ-s XXX töötas, millised olid tema tööülesanded ning kui suur tema töötasu. Varasemalt on K. Lõuk kinnitanud, et OÜ-s XXX peale tema rohkem töötajaid ei olnud. Esitatud maksudeklaratsioonide fiktiivsust tõendab ka nende esitamine mitmekuulise hilinemisega. M. Saare töötasult arvestatud makse on OÜ XXX hakanud deklareerima alles 2005.a detsembris (deklaratsioon 2005.a. juuni ja novembri kohta esitatud 19.12.2005 ja 2005.a juuni ja detsembri kohta 20.03.2006.a.), kuigi väidetavalt töötas ta seal juba alates 2005.a märtsist. Faktiliselt ühtegi maksu üle kantud ei ole. Kohus on õigesti tuvastanud, et K. Lõuk ja M. Saar tegutsesid kaastäideviijatena. Kumbki on andnud oma panuse nii maksuametile, haigekassale kui sotsiaalkindlustusametile teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisel M. Saare töötamise kohta OÜ-s XXX , mille tagajärjel maksti M. Saarele alusetult sünnitushüvitist ja vanemahüvitist oluliselt suuremas summas. K. Lõuk, kes ainuisikuliselt tegutses OÜ XXX nimel, koostas ja esitas maksuametile ebaõiged deklaratsioonid, M. Saar esitas pensioniametile taotluse vanemahüvitise määramiseks, märkides oma tööandjaks OÜ XXX , samuti edastas M. Saar sünnitushüvitise saamiseks K. Lõugu kaudu haigekassale töövõimetuslehed. Deklaratsioonid on küll allkirjastanud E.L. , kuid on tõendatud, et OÜ XXX nimel tegutses ainuisikuliselt K. Lõuk, E.L. ainult allkirjastas dokumente nagu neil oli K. Lõuguga kokku lepitud juba E.L. juhatuse liikmeks vormistamisel. Seega on kuriteo täideviijaks K. Lõuk, mitte E.L. . 10.4 Prokurör märkis mõistlikku menetlusaega puutuvalt, et kohus on põhjendatult leidnud, et antud juhul ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud. Kriminaalasja arutamine kohtus on edasi lükatud objektiivsetel põhjustel - seoses M. Saare rasedus - ja sünnituspuhkusel viibimisega. K. Lõuku süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos M. Saarega. Süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel möödunud tähtaeg ei ole nii pikk, et ületaks mõistlikku aega. Seda on kohus arvestanud karistuse mõistmisel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

13.1.2 Maakohus järeldas, et eesmärgiga saada pangalt laenu, esitasid T. Tammekivi ja K. Lõuk 2005 a juunis-juulis Sampo Pangale võltsitud koosoleku protokollid ning OÜ XXX nimelt koostatud hinnapakkumise remonttööde teostamise kohta Salme 24 maja juures. Eeltooduga lõid T. Tammekivi ja K. Lõuk Sampo Panga töötajates teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et KÜ Salme 24 liikmed on otsustanud laenu võtmise ja kohustuvad seda tagastama. Siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et eeltoodud järeldused on jäetud maakohtu poolt tõenditega sisustamata, s.t millistele tõenditele ning millises osas eeltoodud järeldused tuginevad, kohtuotsusest ei nähtu.

13.1.3 Järgnevalt leidis maakohus, et tekitatud eksimuse mõjul sõlmis Sampo Pank 11.07.2005 KÜ-ga Salme 24 laenulepingu summas 293 500 krooni ja kandis raha samal päeval üle KÜ arvelduskontole, kust T. Tammekivi selle ajavahemikul 13.07.2005 kuni 19.08.2005 sularahas välja võttis või OÜ XXX arvelduskontole üle kandis. Laenu saamine ja selle kasutamine on tõendatud süüdistatavate ütlustega, tunnistaja T.K. e ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Ringkonnakohus märgib ka siinkohal, et maakohtu eeltoodud järelduseni jõudmine ei ole eeltoodud üldsõnaliste järelduste tõttu jälgitav. Millised süüdistatavate ütlused ning millised dokumentaalsed tõendid konkreetselt eeltoodud asjaolusid tõendavad, ei ole võimalik hinnata. 13.1.4 Edasiselt märkis maakohus, et süüdistatavatel ei olnud kavatsustki laenu tagasi maksta. Nad panid laenu tagastamise kohustuse KÜ-le Salme 24 ning pöörasid väljavõetud ja ülekantud summad seejuures iseenda ja K. Lõugu kasuks. Kumbki süüdistatavatest ei teavitanud ühistu liikmeid laenu võtmisest. Sularahas laenu väljavõtmine võimaldas raha enda kasuks pööramise. Ringkonnakohus märgib, et arusaamatuks jääb maakohtu mõtteavaldus sellest, et süüdistatavatel ei olnud kavatsust laenu tagasi maksta, kuna järgnevas lauses märgitakse, et laen võeti KÜ-le Salme 24. Millest järelduvalt on maakohus süüdistatavatele ette heitnud neil endil laenu tagastamise kavatsuse puudumist, ei ole arusaadav. Samuti ei ole eeltoodud lõigus toodud maakohtu järeldused ka siinkohal ühegi tõendiga seostatud. Arusaamatuks jääb ka maakohtu järeldus, et sularahas laenu väljavõtmine võimaldas raha enda kasuks pööramise. Kas sularahas võtsid laenusumma välja mõlemad süüdistatavad või ainult üks neist, ning kes, ning millises suuruses keegi varalist kasu sai, ei ole samuti arusaadav. 13.1.5 Maakohus märkis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et K. Lõuk teostas Salme 24 majas remonttöid. Ehituseksperdi arvamusega on tõendatud, et OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX hinnapakkumised objektile Salme 24, ei kajasta adekvaatselt väljatoodud tööde keskmist turuhinda 2005. aastal. Hinnapakkumistes toodud maksumused ületasid keskmiselt kaks korda 2005 aasta keskmisi hindu. Seega on tõendatud süüdistatavate tahe pöörata enda kasuks laenu kaudu korteriühistu vara võrdväärses väärtuses tegelikult ühistu renoveerimiseks kulunud varaga. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu eeltoodud lõigu viimases lauses toodud mõtteavaldus on eelnevate tuvastatud asjaoludega (hinnapakkumistes toodud maksumused ületasid keskmiselt kaks korda 2005 a keskmisi hindu) vastuolus. Viimases lauses märgitut võib mõista selliselt, et süüdistatavate tahe oli saada laenu kaudu vara samas summas, mis kuluski ühistu renoveerimiseks. Seega jääb mõistetamatuks, millist varast kasu sooviti saada ning millist varalise kasu saadi. Siinjuures on jäetud maakohtu poolt käsitlemata asjaolud, mis seonduvad KÜ-s Salme 24 teostatud renoveerimistöödega. 13.1.6 KarS § 209 süüteokoosseis näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu otsuse üldsõnalisest järelduslikust osast ei ole võimalik välja lugeda maakohtu seisukohtade kujunemist nii K. Lõugu kui ka T. Tammekivi poolt toimepandud konkreetsete tegude tuvastatusest ning tuvastatud asjaolud on kelmuse teokoosseisu tunnustega seostamata.

13.1.7 Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust süüteokoosseisu kõigi asjaolude suhtes. Maakohtu otsuses süüdistatavate poolt toime pandud teokoosseisu subjektiivse külje analüüs puudub. Samuti on maakohus jätnud käsitlemata süüdistuses toodud asjaolu, et T. Tammekivi ja K. Lõuk tegutsesid kelmuse toimepanemisel kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes (s.t ühine ja kooskõlastatud tegutsemine ning konkreetselt milline oli iga süüdistatava teopanus kelmuse toimepanemiseks). Eeltooduna kajastas ringkonnakohus vaid osa maakohtu poolt otsuse järelduslikus osas toodud seisukohtadest ning nendega seotud vastuolusid ning menetlusõiguslikke minetusi. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus K. Lõugu ja T. Tammekivi kelmuse süüdistuse tõendatuses on tervikuna üldsõnaline, kohtu mõttekäik siseveendumuse kujunemisel ei ole jälgitav, otsuses kajastatud tõendid on jäetud süüdistuse teokoosseisu tunnustega seostamata ning kohtu järeldused on mitmeti mõistetavad. Maakohtu nimetatud minetused on kriminaalkolleegiumi hinnangul hinnatavad kohtuotsuses põhjenduste puudumisena, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 13.2 Maakohus tunnistas K. Lõugu ja M. Saare süüdi sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmises kaastäideviijatena. 13.2.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus selles süüdistuses vastuoluline ning piisavate põhistusteta, põhjalikult on refereeritud antud süüdistuse osas kogutud tõendeid (kohtuotsuse lk 25-27), samas aga on jäetud tõendid süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnustega otsuse lugejale arusaadavalt seostamata. 13.2.2 Kohtuotsuse kohaselt asus maakohus seisukohale, et M. Saare ütluste usaldusvääruses ei ole põhjust kahelda. K. Lõugu ütlused kannatavad aga selles kuriteoepisoodis sama iseloomu, mida eelpool juba kirjeldatud. Siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et mida maakohus K. Lõugu ütlustele hinnangu andmisel silmas peab, ei ole arusaadav. 13.2.3 Maakohus märkis, et 2005 a. detsembris leppisid K. Lõuk ja tema viimaseid kuid lapseootel tuttav M. Saar (Kütt) omavahel kokku, et faktiliselt OÜ XXX nimel tegutsev K. Lõuk korraldab OÜ XXX alt M. Saarele Maksu-ja Tolliameti ees töötasu näitamise ja maksmise deklareerimise. Millistele tõenditele tugineb eeltoodud järeldus süüdistatavate vahelisest kokkuleppest, kohtuotsusest ei selgu. 13.2.4 Maakohus asus seisukohale, et mõlemad süüdistatavad teadsid, et Eesti Haigekassa võtab sünnitushüvitise maksmisel isiku keskmise päevatulu arvutamisel aluseks töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal isiku kohta tema tööandja(te) poolt deklareeritud, mitte reaalselt makstud sotsiaalmaksusummad, ning et Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise arvutamisel aluseks hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu. Kriminaalkolleegium märgib, et millistel tõenditel maakohtu järeldus süüdistatavate eelkirjeldatud teadmisest põhineb, kohtuotsusest ei selgu.

13.2.5 Järgnevalt viitas maakohus tunnistaja E.L. ütlustele, millest järeldatakse, et kuigi M. Saar OÜ-s XXX tegelikult ei töötanud ega saanud sealt reaalselt töötasu, oli fiktiivse deklareerimise eesmärgiks alguses Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise ning hiljem juba Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise väljapetmine. Seega võib eeltoodud järeldusest mõista, et maakohus asus seisukohale, et M. Saar OÜ-s XXX ei töötanud. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohus luges M. Saare ütlused (kohtuotsuse lk 27) usaldusväärseteks, kes aga on kinnitanud eelnimetatud äriühingus töötamist. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu otsus selles, kas M. Saar tegelikult OÜ-s XXX töötas või mitte ning kas seejuures on tema ütlused usaldusväärsed, on vastuoluline ning üheselt mõistetamatu. 13.2.6 Järgnevalt märkis maakohus, et K. Lõuk esitas Maksu-ja Tolliametile paberkandjal OÜ XXX nimelt tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris kokkuleppel M. Saarega viimasele tegelikult mittemakstud töötasu. Maakohus asus seisukohale, et M. Saar ja K. Lõuk lõid vastavalt omavahelisele kokkuleppele Maksu - ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassas ja Sotsiaalkindlustusametis väära ettekujutuse M. Saarele makstud tasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust (kohtuotsuse lk 28). Ka siinkohal tuleb märkida, et kohtuotsusest ei selgu, millistel tõenditel põhineb maakohtu järeldus, et M. Saar ja K. Lõuk tegutsesid omavahelisel kokkuleppel. 13.2.7 Veel osundas maakohus süüdistatava M. Saare ütlustele, mille kohaselt ta tegi tööd, kuid töö tulemustest ta ei teadnud. Töötasu ta iga kuu ei saanud raha puudumise tõttu. Süüdistatava ütlustest tulenevast loeb maakohus tõendatuks, et töö maht ja iseloom ei võimaldanud tal saada nii kõrget töötasu. Ka tavapärase inimese arusaamise järgi ei olnud M. Saare töötasuna deklareeritud raha vastavuses töö mahu ja keerukusega. Kriminaalkolleegium märgib, et jääb selgusetuks, kas maakohus pidas süüdistatava eeltoodud ütlusi töötamise ning töötasu saamise asjaolude kohta siiski ebausutavateks või mitte (eelnevalt on aga maakohus selgesõnaliselt kohtuotsuses hinnanud süüdistatava ütlused usaldusväärseteks, lk 27). 13.2.8 Järgnevalt märkis maakohus, et M. Saare väitel kasutas ta saadud raha elamu renoveerimiseks. Tunnistajate I.G. i ja T.L. u ütlused ei kinnita suuremahulisi ehitustöid M. Saarega seotud kinnistul. Sellest järeldas maakohus, et M. Saar teadis töötasu ülepaisutatud deklareerimisest, mis oli hüvitise väljamaksmise aluseks. K. Lõuk, kes tegutses OÜ XXX nimel, ja M. Saar on kelmuse kaastäideviijad (kohtuotsuse lk 28). Ringkonnakohus märgib, et kohtuotsusest ei ole võimalik mõista, millisel viisil tõendab M. Saare poolt Haigekassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt saadud raha kasutamine elamu renoveerimiseks (ükskõik millises mahus) kohtu järeldust sellest, et M. Saar oli teadlik töötasu ülepaisutatud deklareerimisest. Tuleb märkida sedagi, et maakohtu järeldus M. Saare teadmise kohta töötasu ülepaisutatud deklareerimisest osundab veelkord maakohtu vastuoludele asjaolus, kas M. Saar töötas OÜ-s XXX või mitte, või siis esitatud deklaratsioonides näidati M. Saare töötasu suuremana kui tegelikult ta sai.

13.2.9 Kriminaalkolleegium märgib, et maakohus on jätnud tõenditega sisustamata ka järelduse sellest, et K. Lõuk ja M. Saar tegutsesid kaastäideviijatena (KarS § 21 lg 2). 13.2.10 Kriminaalkolleegium osundab, et lisaks süüdistatavatele esitatud süüdistuse teokoosseisu objektiivse külje tuvastamisele on vajalik tuvastada ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Maakohtu otsuses K. Lõugu ja M. Saare poolt toimepandud kelmuse koosseisu subjektiivse külje analüüs puudub.

Kuna kriminaalasi tuleb saata maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks, puudub ringkonnakohtul seadusest tulenev õigus asuda hindama apellatsioonides toodud sisulisi seisukohti.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.