Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: L.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes aasta jooksul on toime pannud vähemalt kaks vargust, so 12.07.2012 kell 11.27, mille eest karistati teda Põhja Prefektuuri 12.07.2012 otsusega ning 17.07.2012 kell 22.44, mille eest karistati teda Põhja Prefektuuri 14.08.2012 otsusega, uuesti 12.08.2012 kella 18.17 paiku viibides Tallinnas Valdeku 114 asuvas ja Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist pudeli viina Batskova maksumusega 5,99 eurot, peitis kauba jope sisetaskusse ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega L.P isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav L.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 12.08.2012 koostatud Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtub, et 12.08.2012 kell 18:17 kaupluses Maxima aadressil Valdeku 114, Tallinn, isik ületas kassajoone jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba (viina Batskova) eest 5,99 eurot. Kaup on kauplusele tagastatud rikkumata kujul. /tl 2/ • 12.08.2012 koostatud kinnipeetute üleandmise lehe kohaselt 12.08.2012 kell 18:17 meesterahvas võttis pudeli viina maksumusega 5,99 eurot, peitis selle jope alla ning läbis kassad jättes võetud kauba eest tasumata. Isik peeti kinni ning anti politseile. /tl 3/ • 12.08.2012 koostatud tunnistaja MG ülekuulamisprotokolli kohaselt tema märkas 12.08.2012 kell 18:17 meesterahvast, kes võttis kaupluses Maxima pudeli viina, peitis selle jope alla ning läbis kassad jättes võetud kauba eest tasumata. Tunnistaja pidas isiku kinni peale kassade läbimist. Kaup tagastati kauplusele. /tl 5/ • 13.08.2012 koostatud kahtlustatava L.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 12.08.2012 kella 18:00 ajal läks Maxina kauplusesse aadressil Tallinn, Valdeku 14, olles alkoholijoobes. Tal ei jätkunud raha viina ostmiseks, mistõttu otsustas selle varastada. Peitis pudeli viina endale jope sisetaskusse. Kassas ei maksnud millegi eest. Kui hakkas kauplusest väljuma, siis turvamees pidas ta kinni ning leidis pudeli viina. Kahetseb. /tl 13-16/ • Väljatrükk Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna 12.07.2012 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr. 2317,12,008437, millega L.P-le määrati 12.07.2012 toimepandud teo eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 100 eurot. /tl 24-25/

• •

Väljatrükk Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna 14.08.2012 otsusest väärteoasjas nr. 2316,12,008028, millega L.P-le määrati 17.07.2012 toimepandud teo eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 200 eurot. /tl 26-27/ Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. /tl 19/

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.P süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu Maxima Eesti OÜ avaldust, kinnipeetute üleandmise lehte, tunnistaja MG ütlusi, otsuste väljatrükke väärteoasjades nr. 2317,12,008437 ja nr. 2316,12,008028, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat väärteokorras karistatud 12.07.2012 ja 17.07.2012 toimepandud süütegude eest väheväärtuslike asjade vastu. Käesolevas kriminaalasjas menetletav süütegu on toime pandud 12.08.2012. Seega on L.P 2012 aasta jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu ning süüdistatava selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus ei pea võimalikuks karistust kergendava asjaoluna arvestada kahetsust toimepandus, kuivõrd süüdistatav on kuu aja jooksul toime pannud kolm samalaadilist varavastast süütegu ja kõigil juhtudel oli süüdistataval eesmärk varastada alkoholi ning kõigil juhtudel peeti ta varastatuga kinni. Seega tegemist on järjekindla ja eesmärgipärase süülise käitumisega, mis ei ole juhuslikku laadi ja süüdistatava tavaeluviisiga kokku sobimatu, vaid väljakujunenud elulaad. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Süüdistatava sõnade kohaselt saab ta ema abistades kojamehena töötades emalt 200 eurot kuus. Samas ei ole selline sissetuleku saamine kontrollitav. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud tegude varavastast iseloomu ja majanduslikku olukorda leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimati Viru Maakohtu 31.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 alusel vangistusega 5 kuud ja 24 päeva, mis asendati üldkasulikku tööga. Süüdistatav tegi temale määratud üldkasuliku töö ära 05.02.2012 ja viis kuud hiljem pani toime esimese varavastase väärteo, millele järgnes teine ja seejärel juba KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Seega tehtud üldkasulik töö teda samuti kuigi pikaajaliselt mõjutada ei suutnud. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatava eesmärk oli varastada suhteliselt väheväärtuslikku eset ja kuritegu jäi katse staadiumisse, siis võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole suur ja seda võib hinnata pigem väiksena, mistõttu võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades asjaolu, et kriminaalhooldaja järelevalve all olles on süüdistatav olnud suuteline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades ka süü suurust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes veelkord kohaldamata,

allutades süüdistatava taas käitumiskontrollile lootuses, et järjekordne käitumiskontroll suudab süüdistatavat sundida loobuma uute süütegude toimepanemisest vähemalt käitumiskontrolli ajal. Hoidmaks süüdistatavat eemal õigusvastasest käitumisest peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale katseaja pikemana kui seda on KarS § 74 lg 3 sätestatud alammäär. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal sissetulekuks 200 eurot kuus, mis ei ole kuigi suur summa. Samas on süüdistatav tööealine ja töövõimeline isik, mistõttu puudub alus kriminaalmenetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et süüdistatavatel käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu ning menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tasumiseks maksimaalse tähtaja jooksul süüdistatavale jõukohaste osadena.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.