Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.11.2012. a, Tallinn
Kohtuasja number
1-12-6406
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi aeg ja koht
27.11.2012.a., Tallinn
Kriminaalasi
O.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 10.09.2012.a. otsus
Apellant
süüdistatav
Prokurör
Marika Kreuzberg O.Z
Süüdistatav
elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx, ik xxx, kodakondsuseta, kesk-eriharidusega, emakeel – vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 5 korral, viimati Harju Maakohtu 19.04.2012. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mis asendati KarS § 69 alusel 714 ÜKT tunniga (tehtud 82 tundi) väärteokorras karistatud korduvalt
Kaitsja
Merike Allikmäe
Jätta Harju Maakohtu 10.09.2012. a otsus muutmata ja süüdistatav O.Z-i apellatsioon rahuldamata. Mõista O.Z-ilt välja apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale makstud tasu 19, 2 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu
1 (3)
4.1 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu mõistetud karistuse kergendamiseks alust ei ole. Mõistetud karistus – 3 kuud vangistust – on vaid pisut üle sanktsiooni alammäära, milleks on 1 kuud vangistust. Apellatsioonis nimetatud asjaoludest on maakohus seda, et O.Zavaldas kahetsust, otsuses nimetanud ja mõistetud kerge karistus näitab, et maakohus on seda ka arvestanud. Viide sellele, e O.Z ilmus vabatahtlikult kohtusse ei ole karistuse mõi stmisel asjakohane. Vastavalt KrMS § 34 lg 2 p-le 1 ja § 35 lg-le 2 on süüdistatav kohustatud ilmuma kutse peale kohtusse ning
2 (3)
seaduses sätestatud kohustuse täitmine ei anna alust isikule mõistetud karistuse kergendamiseks See, et O.Z tegi talle e elmise süüdimõistva otsusega mõistetud üldkasuliku töö tunde mõjutab tema karistust niivõrd, et liitkaristuse mõistmisel ei liideta mitte kogu varasemat karistus vaid ainult eelmise karistuse ära kandmata osa. Seega on liitkaristus tehtud üldkasuliku töötundide võrra väiksem. Töö otsimine iseloomustab küll süüdistatavat positiivselt, kuid samas on oluline see et ta pani toime varguse napilt kuu aega pärast seda, kui tema suhtes tehti eelmine süüdimõistev otsus. 4.2 Kuna O.Z on karistusregistri teatise (tl 2025) kohaselt varem vangistusega karistatud, ei ole võimalik asendada vangistust sõltuvusraviga KarS § 692 alusel, kuna nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt võib vangistuse sõltuvusraviga asendada ainult isikuil, keda ei ole varem vangistusega karistatud. Ka ei ole võimalik asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga, sest O.Z pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal ja sellisel juhul ei ole võimalik uuesti vangistus üldkasuliku tööga asendada – KarS § 69 lg 7 sellist võimalust ette ei näe. Nimetatud säte ei näe erinevalt KarS § 73 lg-st 4 ja KarS § 74 lg-st 5 ette mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga, millest võib järeldada, et seadusandja ei pea võimalikuks KarS § 69 lg 7 alusel liitkaristusena mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, vaid mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Sama seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses (KarS. Kommenteeritud väljaanne
Sten Lind
Julia Katškovskaja
Malle Preimer
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.