Kohtulahend

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud X.M mõisteti Viru Maakohtu 03.09.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 a lusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise al gus on 28.05.2009 ja lõpp 30.06.2014. Tartu Maakohtu 08.11.2012 määrusega jäeti X.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et X.M-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtae gselt vabastada, kuna kriminaalhooldus ei ole tema suhtes otstarbekohane ja sobilik meede uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Maakohtu hinnangul ei nähtu X.M-i käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal, et ta oleks asunud õiguskuulekale teele, kuna ta on vangistuses jätkanud õigusrikkumiste toimepanemisega ega ole osalenud taasühiskonnasta vates programmides, millest tulenevalt on uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid jäänud madaldamata. Maakohus märkis, et XXX-aastase X.M-i senisest elukäigust nähtuvalt on tal vabaduses viibides välja kujunenud kuritegelik elustiil ja seda selleks, et rahuldada enda narkosõltuvusest tulenevat narkootiliste ainete tarvitamise vajadust. Narkootikumide tarvitamist alustas X.M XXX-aastaselt. X.M-i on kriminaalkorras karistatud kokku 8 korral. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti tema suhtes 28.03.2000 KrK § 140 lg 1, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi. Sellele järgnevalt on X.M-i kriminaalkorras karistatud: 12.09.2000 KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi; 02.05.2002 KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi; 31.10.2003 KrK § 139 lg 2 p 2, 3, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi; 12.11.2004 KarS § 199 lg 2 p 4, 5, KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi; 30.11.2005 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi; 05.12.2008 KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9, KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi ning 03.09.2010 KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, KarS § 199 lg 2 p 4, 5, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Seitsmenda, s.o 05.12.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes X.M 13.04.2009 tingimisi ennetähtaegselt ja ta peeti uuesti röövimise toimepanemises kahtlustatavana kinni 28.05.2009 ning vahistati 29.05.2009. Lühikese vabaduses viibimise aja vältel, s.o vahemikus 13.04.2009 – 28.05.2009, mil X.M oli tingimisi ennetä htaegselt vabastatuna vabaduses katseajal, pani ta toime hulgaliselt uusi kuritegusid, milliste eest X.M-i karistati 03.09.2010 kohtuotsusega ja ta kannab käesolevalt karistust vangistuses. X.M pani viimasest süüdimõistvast 03.09.2010 kohtuotsusest nä htuvalt tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatuna katseajal olles toime järgmised kuriteod: röövimised 16.05.2009, 21.05.2009, 24.05.2009, mai lõpus 2009, mis kvalifitseeriti KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, järgi, nendest röövimistest kahe puhul olid kannatanuteks alaealised; avaliku varguse 19.05.2009, mis kvalifitseeriti KarS § 199 g 2 p 4, 5 järgi; kelmuse 27.05.2009, mis kvalifitseeriti KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille kannatanuteks olid 2 alaealist. Maakohus märkis, et senini X.M-i suhtes kohaldatud meetmetest ei ole ükski vajalikku mõju avaldanud, sest X.M on vabaduses kuritegude toimepanemist jätkanud. Sealhulgas ei ole ka katseaegadega kriminaalhooldused ning ka tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine koos katseaja ja kriminaalhoolduse kohaldamisega suutnud teda mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Neil asjaoludel ei ole maakohtu hinnangul kriminaalhooldus, sealhulgas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega -2 -

kaasnev katseajaga kriminaalhooldus X.M-i suhtes sobilik ja kohane meede mõjutamaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus mä rkis, et käesolevalt kantava vangistuse ajast on X.M-il hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja intsidente. Distsiplinaarkorras on X.M-i ka ristatud 12.11.2009, 10.12.2009, 09.04.2010, 05.08.2010, 15.04.2011, 29.04.2011, 22.06.2011, 03.06.2011, 04.11.2011, 05. 04.2012, 13.06.2012 ja 13.09.2012. X.M-i on karistatud ka raskete distsiplinaarsüütegude eest nagu vanglaametnike suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest (12.11.2009, 09.04.2010, 22.06.2011), teise vahistatu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise eest (tõukas rinna piirkonda ja lõi parema kä e rusikaga nä o piirkonda, mille eest karistati 05.08.2010), vanglaametniku korraldustele mitteallumise eest ja vanglaametniku suhtes solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest, mille käigus muutus agressiivseks ja püüdis vanglaametnikke lauaga rünnata (29.04.2011), vanglaametniku suhtes ähvardavate liigutuste ja solvavate väljendite kasutamise eest (25.04.2012). X.M-i enda süülisest käitumisest tingituna on tema suhtes kahel korral kasutatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Maakohtu hinnangul nähtub X.M-i käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal, et ta ei ole käesolevast vangistusest teinud järeldust enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Kuna tema suhtes on tulnud kahel korral kohaldada tema enda süülisest käitumisest tingituna täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis ei ole olnud X.M-il võimalik senini taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Kuna X.M ei ole saanud taasühiskonnastavates tegevustes osaleda, siis on uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid maandamata. Maakohus märkis, et narkosõltlasest ja 8 korral kriminaalkorras karistatud X.M-i , keda on kolme l korral karistatud ka röövimiste eest, ning kes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles pani väga lühikese ajavahemiku vältel enda narkosõltuvuse rahuldamiseks toime 4 röövimist, 1 varguse ja 1 kelmuse, ning kes vangistuses on jätkanud distsiplinaarsüütegude toimepanemist ja ei ole senini osalenud üheski taasühiskonnastava s programmis, ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu hinnangul on X.M-ist tema vabadusse naastes lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt väga kõrged. Maakohus leidis, et asjaolud, et X.M-il on vabaduses olemas teda toetav ema ning elukoht oma ema juures, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus mä rkis, et X.M-il oli karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles samuti olemas enda ema toetus ja elukoht ema juures, kuid need asjaolud ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist ja narkootikumide tarvitamisega oma elu jätkamist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu X.M-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja X.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

vangistusest

Kaitsja hinnangul ei võtnud maakohus arvesse kõiki X.M-i elus ja käitumises toimunud muutusi. Määruskaebuse kohaselt on X.M-il kindel elukoht ema juures, ema ja kasuisa toetus, kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol, tulevikuplaanid omandada XXXX eriala, võimalusel töötada või võtta ennast Töötukassas arvele ja soov oma elu muuta. Kaitsja toob välja, et X.M on tunnistanud, et vanglas viibimisest oli talle suur kasu ning ta ei soovi enam endiste sõpradega suhelda, vaid tahab alustada uut elu. Kaitsja leiab, et X.M on karistusest vajalikud järeldused teinud. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud X.M-i terviseseisundit ja seda, et tal ei ole võimalik vanglas viibides vastavat ravi saada.

-3 -

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-5 -

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.