Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2012. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-12-10982
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
G.Z süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm
Süüdistatav
G.Z Elu- või asukoht ja aadress: XXXX, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 18-l korral, viimati: Tartu Maakohtu 20.02.2012.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel 2.k.28.p.vangistusega, mille kandmisest vabanes 18.05.2012, väärteokorras karistatud 7-l korral
Kaitsja
kaitsjat ei soovinud
Süüdi tunnistada G.Z KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmisele kuuluva vangistuse algust alates G.Z kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 14. juulist 2012. Tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagid:
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: G.Z süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi süstemaatiliselt, - 24.07.2010 kella 14:32 paiku Tartus Võru 55F asuvas Maxima Eesti OÜ kuuluvas „Maxima“ kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks pudelit „Valge Viin“ viina koguväärtusega 8,04 eurot ning väljus kassaliinist kauba eest maksmata. - 09.07.2012 kella 18:45 paiku Tartus Võru 55F asuvas Maxima Eesti OÜ kuuluvas „Maxima“ kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe 0,5 liitrist pudelit „Lauaviin“ viina väärtusega 4,85 eurot, avas selle ja jõi selle kaupluse müügisaalis ning seejärel väljus kassaliinist kauba eest maksmata. - 14.07.2012 kella 16:25 paiku Tartus Võru 170 asuvas Rimi Eesti Food AS kuuluvas kaupluses Aardla Säästumarket võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks 0,5 liitrist pudelit Aramis rummi koguväärtusega 15,58 eurot, valas need enda taarasse ning väljus kassaliinist kauba eest maksmata. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega G.Z pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi on esitatud Rimi Eesti Food AS poolt summas 15,58 eurot (tl 3); Maxima Eesti OÜ poolt summas 4,85 eurot (tl 10) ja 8,04 eurot (tl 39). Kriminaalmenetluse kuluks on:
- G.Z riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kokku 38,40 eurot (tl 22-23, 31-32); - G.Z kaitsjale makstud tasu kokkulepe sõlmimisel 19,20 eurot. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava G.Z karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks 14.07.2012.a. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri seisukohad, leiab, et G.Z, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et G.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et G.Z on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejatele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagid õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha osaliselt, so summas 50 eurot tuginedes KrMS § 180 lg-le 3 arvestades G.Z varalist olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid. Ülejäänud menetluskulu jätab kohus riigi kanda.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.