Kohtulahend

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud N.T mõisteti Viru Maakohtu 08.04.2011 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 30.01.2008 otsusega mõistetud karistus 3 kuud 8 päeva kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.04.2011 ja lõpp 30.12.2013. Viru Maakohtu 02.11.2012 määrusega jäeti N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis, et N.T on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud ning ta viibib vangistuses kolmandat korda. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetaval kaks distsiplinaarkaristust. Maakohus leidis, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub maakohtu hinnangul, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Maakohus tõi välja, et vangla esitatud materjalidest nähtub, et N.T on probleeme alkoholisõltuvusega ning osa kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes. Maakohus leidis, et kuna isik ei tunnista probleemi olemasolu ja ei ole seega motiveeritud probleemist vabanema, on oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda võib ta viia uute kuritegude toimepanemiseni. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on vabanedes küll olemas elu- ja töökoht ning vangla toetab isiku vabastamist enne tähtaega, kuid need tema vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Maakohut hinnangul ei ole N.T suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu oleks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leidis, et N.T puhul selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu N.T kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja N.T vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühe aastase katseajaga. Määruskaebuse kohaselt on N.T vangistuses ligi aasta käitunud õiguskuulekalt, tal ei ole vangistuse ajal ilmnenud vaenulikke hoiakuid ja tema suhtumine ametnikesse on olnud korrektne. Vangla iseloomustuse kohaselt on N.T poolt uue kuriteo toimepanemise -2 -

tõenäosus madal ning vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav ja viimasel ajal paranenud, ta on otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja lõpetada suhtlemise kuritegelike sõpradega. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Kaitsja hinnangul kinnitavad N.T käitumine ning arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest ja positiivsetest asjaoludest seda, et teda on vangistus positiivselt mõjutanud. Kaitsja märgib, et vanglast vabanemisel on N.T elu- ja töötingimused väga head, tema vanematel on kõigi mugavustega korralikult sisustatud korter, millel kommunaalvõlgnevused puuduvad, ning vanemad on nõus poega vabanedes moraalselt ja materiaalselt toetama ja teda enda juurde elama võtma. Kaitsja hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Määruskaebuse kohaselt on N.T vabaduses töötanud XXXX, XXXX ja XXXX. Samuti on tal võimalik tööle asuda autoremondiga tegelevasse OÜ-sse K, kuhu tuttav on lubanud teda tööle võtta. Kaitsja leiab, et varasem töökogemus ja tuttava abi töökoha saamisel võimaldab tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks ja võlgade tasumiseks. Kaitsja leiab, et N.T edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks katseaja kohaldamist koos käitumiskontrollinõuetega. Kaitsja on kindel, et N.T on motiveeritud läbima katseaega positiivselt, tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekalt käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kuritegu, s.o röövimine, sellele, et varasemalt mõistetud karistused ei ole talle mõju avaldanud. Ringkonnakohus ei ole seetõttu sarnaselt maakohtuga veendunud, et N.T suudaks seekord edaspidi õiguskuulekalt elada, katseaja tingimusi täita ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et N.T ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda tema karistatusest, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt, et arvestades N.T poolt toimepandud kuriteo – röövimise – raskust ning tema kuuel korral kriminaalkorras karistatust, riivaks tema ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistamise üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

-4 -

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.