Kohtulahend

I.V ja Janek I.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt I.V-lt ja Janek I.V-lt kannatanu MTÜ-le Iseseisev Elu (arvelduskonto nr: 1120161857, Swedbank) kahju hüvituseks tsiviilhagi summas ükssada viiskümmend (150) eurot. KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse I.V-lt menetluskuludena kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa (38) eurot 40 senti ja postikulu viis(5) eurot ,22 senti. KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista I.V-lt sundraha vähendatud suuruses, s.o. ükssada (100) eurot ning jätta 345(kolmsada nelikümmend viis) eurot sundraha välja mõistmata tulenevalt I.V majanduslikust olukorrast. KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse Janek I.V-lt menetluskuludena kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa (38) eurot 40 senti ja postikulu viis(5) eurot ,22 senti. KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista Janek I.V-lt sundraha vähendatud suuruses, s.o. ükssada (100) eurot ning jätta 345(kolmsada nelikümmend viis) eurot sundraha välja mõistmata tulenevalt I.V majanduslikust olukorrast. KrMS § 423,§ 424 alusel ajatada Janek I.V-le ja I.V-le menetluskulude tasumine 10(kümnele) kuule kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

Süüdistused I.V süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimisega varguse, 06. veebruaril 2012. a kella 15.30 paiku, grupis koos Janek I.V-ga ja isikuga, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, tungis ukse lõhkumise teel sisse valdaja MTÜ Iseseisev Elu tahte vastaselt ebaseaduslikult Tartus Kannikese tn 33 korteri nr 69 lukustatud uksega tuppa. Sellega pani I.V toime KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Janek I.V süüdistatakse selles, et tema, 06. veebruaril 2012. a kella 15.30 paiku, grupis koos I.V-ga ja isikuga, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, tungis ukse lõhkumise teel sisse valdaja MTÜ Iseseisev Elu tahte vastaselt ebaseaduslikult Tartus Kannikese tn 33 korteri nr 69 lukustatud uksega tuppa. Sellega pani Janek I.V toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.V-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista I.V-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades I.V-le Tartu Maakohtu 21. veebruari 2012. a otsusega mõistetud 10 kuu pikkust vangistust käesolevalt mõistetava karistuse, s.o 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks I.V-le mõista 1 aastat ja 2 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest jääb I.V 10-kuuse vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 21. veebruari 2012. a Tartu Maakohtu otsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 4 kuud vangistust jätta I.V suhtes KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et 4 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.V ei pane 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul, mis KarS § 78 lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Janek I.V-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janek I.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kaitsjad taotlesid menetluskulude nõude osalist vähendamist, tulenevalt süüdistatavate majanduslikust olukorrast, neil on 80 % töövõime kaotus. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja Janek I.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kannatanu MTÜ Iseseisev Elu on esitanud tsiviilhagi sissetungimise käigus lõhutud ukselengi ja ukseplaadi hüvitamiseks summas 150 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna I.V ja Janek I.V põhjustasid tekkinud kahju ühiselt, siis vastutavad nad kannatanu ees solidaarvõlgnikena VÕS § 137 lg 1 alusel. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. I.V menetluskuluks on kaitsjatasu 38,40 eurot , postikulu 5, 22 eurot. Sundraha suurus 435 eurot. Kohus vähendab väljamõistetav asundraha suurust KrMS § 180 lg. 3 alusel 100 euroni ning jätab 345 eurot sundraha välja mõistmata tulenevalt I.V majanduslikust olukorrast. Janek I.V menetluskuluks on kaitsjatasu 38,40 eurot , postikulu 5, 22 eurot. Sundraha suurus 435 eurot. Kohus vähendab väljamõistetav asundraha suurust KrMS § 180 lg. 3 alusel 100 euroni ning jätab 345 eurot sundraha välja mõistmata tulenevalt Janek I.V majanduslikust olukorrast. Kohus ajatab eeltoodud põhjustel ka KrMS § 423,§ 424 alusel menetluskulude tasumise mõlemale süüdistavale 10 kuule kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.