Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-10976 täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kriminaalasi nr 1-12-10976

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Ago Laanet’ it süüdistatakse selles, et tema omamata Lõhkematerjaliseaduse § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, omandas ebaseaduslikult kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ca 10 (kümme) brisantse lõhkeaine trotüüli briketti, millised toimetas enda elukohta Saare maakonda Orissaare valda Salu külla Kase tallu, kus eelpool nimetatud lõhkeaine brikette hoidis ja kasutas põletamise eesmärgil. 2011 aasta septembrikuu alguses andis tema, st Ago Laanet, põletamisest järele jäänud ebaseaduslikult omandatud 3 (kolm), EKEI lõhkeaine ekspertiisi akti nr 11E-AL0023 kohaselt brisantse lõhkeaine trotüüli briketti kilekotti pakendatult Saare maakonnas Orissaare vallas Tagavere külas asuvas mõisas ebaseaduslikult üle X Y ́ale. Lõhkematerjaliseaduse kohaselt: § 3. Seaduses kasutatavad mõisted (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi; 2) lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta; 6) lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, omandamine, võõrandamine, vedu, hoidmine, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine; § 4. Leitud ja pärand- või pankrotivaras oleva lõhkematerjali käitlemine Isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teatama politseile või Päästeametile. Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu. § 14. Lõhkematerjali käitlemise luba (1) Lõhkematerjali käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali: 2) hoidmiseks; 3) kasutamiseks; (11) Käitlemisluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Käitlemisluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks. Oma sellise tegevusega, mis seisnes lõhkeaine ebaseaduslikus valdamises ja muus ebaseaduslikus käitlemises, pani Ago Laanet toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal omandas A b-lt, hoidis ja valdas, so käitles

Kriminaalasi nr 1-12-10976 Relvaseaduse § 11 lg 2 mõistes, enda elukohas Saare maakonnas Orissaare vallas Salu külas Kase talus kuni 28.02.2012.a kriminaalasja nr 11250101962 raames toimunud läbiotsimiseni ebaseaduslikult, omamata Relvaseaduse § 32 sätestatud relva soetamisluba või Relvaseaduse § 34 sätestatud relvaluba: Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega Venemaal 1956 aastal valmistatud üheraudset sileraudset lahtimurtavat väliskukega püssi ZKM (3KM) nr 5830M, mis EKEI tulirelva ekspertiisi akti nr 12E-TB0069 kohaselt kuulub tulirelvade hulka, kuid ei ole esitatud kujul laskekõlbulik. Püssi esitatud osad on välisel vaatlusel kasutuskõlblikud; Relvaseaduse § 21 lg 1 kohaselt relva oluliste osade hulka kuuluvat EKEI tulirelva ekspertiisi akti nr 12E-TB0069 järgi, kas 7,62x25 mm või 7,63x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit kasutava teadmata mudeli relva raud, mis on välisel vaatlusel kasutuskõlblik. Vastavalt Relvaseaduse § 21 lg 2 sätestab, et tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Relvaseaduse § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvaseadus sätestab: § 11. Mõisted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi. (2) Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. § 11. Relvade liigitamine Relvad liigitatakse järgmiselt: 1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu; Oma sellise tegevusega, mis seisnes tulirelva ja tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises, pani Ago Laanet toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Ago Laanetile nõutud karistus: KarS § 414 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud; KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus kolm (3) kuud. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav Ago Laanet andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Võimalusel palub määrata menetluskulu tasumise ositi ja kui võimalik, siis

Kriminaalasi nr 1-12-10976 osaliselt vabastada ka menetluskulude tasumisest riigituludesse. Saab aru, et asitõenditeks olevad esemed kuuluvad konfiskeerimisele. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust menetluskulude tasumisest osaliseks vabastamiseks. Prokuröril puudusid vastuväited süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalisele vähendamisele. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. KarS § 414 lg1 järgi on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat; KarS § 418 lg1 järgi on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Arvestades süüdistatava Ago Laaneti isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid on põhjendatud Ago laaneti suhtes ka KarS §-des 74,75 sätestatu kohaldamine. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid: Asitõenditena on hoiul Kaitsepolitseiametis Ago Laaneti elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud siledaraudne püss ZKM nr 5380M (puudub esilaad) ning tulirelva raud (tl. 49-52). KarS § 83 lg4 alusel asitõendiks olev siledaraudne püss ning tulirelva rasud kuuluvad konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele Relvaseaduses sätestatud korras. Tõkend – Kohtueelses menetluses ei ole Ago Laaneti suhtes tõkendit kohaldanud. Tõkendi kohaldamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni ei pea vajalikuks ka kohus. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Ekspertiisitasud. Kriminaalasjas on teostatud Ago Laaneti elukohast läbiotsimise käigus äravõetud tulirelva, nende osade suhtes tulirelvaekspertiis, mille maksumuseks vastavalt õiendile on 420 eurot (tl.54). Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS §-le 175 menetluskulu, mis kuuluks KrMS § 180 lg1 alusel süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Ago Laanetile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 96,00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ago Laanet on varem kriminaalkorras karistamata isik, väärteokaristatust ei oma. A. Laanet on oma süüd tunnistanud ja väljendanud siirast kahetsust toimepandu üle. Eeltoodu alusel saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks. A. Laanet on XXX. Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kohus peab

Kriminaalasi nr 1-12-10976 põhjendatuks vabastada A. Laaneti osaliselt menetluskulu, so. kaitsjatasu 96 euro ja ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse. Kohus määrab A. Laanetilt väljamõistmisele kuuluva ekspertiisitasu 102 eurot tasumise KrMS § 180 lg3 alusel ositi tasumisele.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.