Kohtulahend

kohaselt vabanemisel elukoht ja lähedased, kellega ta hindab oma suhteid headeks, kuigi lähedased ise on kriminaalhooldusametnikule avaldanud pigem vastupidist arvamust. Maakohus võttis arvesse, et F.E on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral ning nendest kaheksal korral on talle karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Samuti on teda ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata jätkas süüdimõistetu oma õigusvastast tegevust ka katseajal, rikkudes kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi. Ka käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani F.E toime tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Seega ei ole nii reaalsed karistused kui ka kergemaliigilised karistuse kandmise võimalused süüdimõistetut piisavalt mõjutanud ning ta on oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Lisaks ei ole F.E suutnud vangistuse ajal alluda temale kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal vanglas seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust kahelda, et ta suudaks oma käitumist muuta, elada seadusekuulekalt ning täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. Maakohus märkis, et kuigi sõnades avaldab F.E motivatsiooni oma käitumise muutmiseks, näitab tema käitumine kinnipidamiskohas, muuhulgas korduv sotsiaalabiprogrammide katkestamine, et tegelikku motivatsiooni tal oma elustiili muutmiseks ja kuriteoriskide maandamiseks ilmselt tekkinud ei ole. Maakohus leidis, et F.E ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Kuigi süüdimõistetul on võimalik asuda vabanemisel elama oma ema juurde viimasele kuuluvasse ühetoalisse korterisse, võib ema hinnangul nimetatud elupind neile kahele siiski väikeseks jääda. Samuti ei ole süüdimõistetu suhted emaga, vastupidiselt tema enda avaldatule, ema poolt nähtuna just kõige paremad. Seega võib süüdimõistetu nimetatud elupinnale elamaasumine põhjustada pigem lisapingeid ning mõjuda kokkuvõttes ka tema normaalsele taasühiskonnastumisele pigem kahjustavalt. Samuti pidas maakohus suureks riskiteguriks seda, et F.E puudub vabanemisel töökoht ja ta ei oma varasemat tõsisemat töökogemust, mistõttu on ebareaalne tema enda lootus väga lühikese aja jooksul leida endale töökoht. Kuna peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil, on maakohtu hinnangul tema puhul olemas suur oht vabanemisel uute kuritegude toimepanemiseks, et tagada endale elatis. F.E sõnul on tal küll vabanemisfondis XXX eurot, kuid see aitaks tal maakohtu hinnangul ära elada vaid mõned kuud. Tema lootused on suuresti pandud oma ema abile, mida aga viimane ise vestlusel kriminaalhooldusametnikuga eriti ei ole kinnitanud. Eelnimetatud ohtu suurendab veelgi see kui süüdimõistetu jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist ja hasartmängude mängimist, mille seost kuritegude toimepanemisega on ta ka ise tunnistanud. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud, et hasartmängudest on tal välja kujunenud sõltuvus, tuleks maakohtu hinnangul süüdimõistetul enne vabanemist selle probleemiga tegeleda ja võimalusel vastavaid toetavaid sotsiaalabiprogramme läbida. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et F.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohus märkis ka, et ennetähtaegne vabastamine kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, ei ole seaduse mõtte kohaselt reegliks kõikide kinnipeetavate puhul ning seda on võimalik kohaldada vaid isiku suhtes, kes ei ole korduvalt õiguskorda rikkunud, on täitnud kinnipidamiskoha reegleid ega ole korduvalt kuritarvitanud tema suhtes riigi poolt üles näidatud usaldust. F.E neid tingimusi täitnud ei ole ning on jätkanud aastate vältel kuritegude toimepanemist, rikkunud nii katseaja kui kriminaalhoolduse nõudeid ja ka vangla sisekorda, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. -2 -

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu F.E taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.E palub ringkonnakohtul läbi vaadata maakohtu videokonverentsi salvestise ning kaaluda, kas ta vabastada või peab ta karistuse kandma tähtaja lõpuni. Määruskaebuse kohaselt on karistusaja lõpuni jäänud väga vähe aega, s.o üle kolme kuu, ning enamik karistust on juba kantud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

-3 -

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.