Kohtulahend

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel määrata Jaanus Lutsiusele lisakohustus täita ülapidamiskohustust. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Jaanus Lutsiusele määratud 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.11.2012.a. Jaanus Lutsiuse suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jaanus Lutsiuselt menetluskuludest, millised koosnevad - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti); - KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti); •

Jaanus Lutsiuselt välja mõista 180 eurot (sada kaheksakümmend eurot).

Menetluskulud summas 313.05 eurot (kolmsada kolmteist eurot ja viis senti) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

mitteametlikult ning tema tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 2011 aastal 259 eurot. Samas on J Lutsisus teinud mitteametlikult tööd saades selle eest tasu, kuid elatusraha AL ülalpidamiseks ta tasunud ei ole. Kohtutäitur Virge Välb andmetel on Jaanus Lutsiuse elatisraha võlgnevus kuni 01.03.2010 5232,13 eurot. Kohtutäitur Elin Vilippuse andmetel on kohtumääruse nr 2-10-2130/5 alusel alustatud täitemenetlustes võlgnevuse jääk kokku 5479,80 eurot, kuid J. Lutsius ei ole sissenõutavaid rahasummasid tasunud. Jaanus Lutsius, hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal, süüdistatav Jaanus Lutsius ja tema kaitsja Jugans Grossmann sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Jaanus Lutsiuse karistamist KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Jaanus Lutsiusele mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 kuud tema suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Jaanus Lutsius temale määratud 18 kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 lg 2 p 6 kohaselt kohustada Jaanus Lutsius järgima katseajal kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; täita ülalpidamiskohustust Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Jaanus Lutsius kuulub KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ja ajatamiseks, kuivõrd ta ei tööta, sissetulek hetkel puudub ning lühikese aja jooksul sedavõrd suure summa tasumine ei ole jõukohane. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Süüdistatava sissetulek ei võimalda summa kohest ja tervikuna tasumist. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: Jaanus Lutsiuselt menetluskuludest, millised koosnevad - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti); - KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti); Jaanus Lutsiuselt välja mõista 180 eurot (sada kaheksakümmend eurot). Menetluskulud summas 313.05 eurot (kolmsada kolmteist eurot ja viis senti) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 15 eurot (viisteist eurpt) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Jaanus Lutsius, 1-12-10166, menetluskulud“.

Ingrid Kullerkann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.