Kohtulahend

töötab Tartu Vanglas XXXX . H. Nukkal on meditsiiniosakonna poolt diagnoositud alkoholi tarvitamisest tingitud XXXX- ja XXXX. Tema poolt toimepandud kuriteod viitavad impulsiivsusele ja agressiivsusele ning vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik lastele. Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust seisukohast nähtub, et kinnipeetaval on katkenud suhted päritoluperekonnaga. Vangistuses viibimise ajal on tal säilinud kontakt sõbra A.T. , kelle juurde XXX külla ta kavatseb elama asuda. Vangistuses viibides ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi, ta ei mõista oma süüd toimepandud kuritegudes, mistõttu puudub tal ka motivatsioon oma käitumist muuta. Maakohus tõi välja, et H. Nukka on vangistusse saabudes hoolitsenud, et tal oleksid olemas elamiseks vajalikud rahalised vahendid, kuid pärast vanglast vabanemist puudub tal töökoht. Maakohus leidis, et arvestades eelkõige Heinar Nukka poolt toimepandud kuritegude asjaolusid oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ning ei vastaks karistuse mõistmise üldpreventiivsetele eesmärkidele. Maakohtu hinnangul ei vasta ärakantud karistusaeg toimepandud esimese astme kuritegude raskusele. Maakohus märkis, et H. Nukka karistust on KrMS § 238 lg 2 alusel juba vähendatud 1/3 võrra. Maakohus leidis, et kuivõrd H. Nukka oma süüd ei tunnista või vähemalt püüab seda pisendada, ei saa asuda ka seisukohale, et ta on oma tegudest aru saanud ja võimeline end parandama. Ka vangistuses viibides ei ole H. Nukka käitunud õiguskuulekalt. Maakohus leidis, et süüdimõistetu saab oma positiivseid tulevikuplaane realiseerida ka tähtaegse vabanemise korral. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu H. Nukka kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H. Nukka vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H. Nukka kaitsja hinnangul ei ole maakohus kaalunud kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning kohus ei ole oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse kohaselt on H. Nukkat karistatud mitmete kuritegude toimepanemise eest, kuid tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et teda karistati KarS § 141 lg 2 sanktsiooni alammääras, milles väljendus kohtu hinnang H. Nukka poolt toimepandud kuritegude asjaoludele. Seega ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul käesoleval ajal, s.o ca 3 aastat pärast kuritegude toimepanemist, põhjust arvata, et vabanedes jätkaks H. Nukka kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele jääks H. Nukka tingimisi enne tähtaega vabanemise korral kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, mis omakorda peaks tagama tema seaduskuuleka käitumise. Kaitsja märgib, et H. Nukka on vanglas viibitud aja jooksul saanud distsiplinaarkorras karistada, kuid kehtivaid karistusi on vaid üks, mis on määratud ligi pool aastat tagasi. Eeltoodut arvestades ei ole määruskaebuse kohaselt põhjust väita, et tegemist oleks isikuga, kes ei austa vangla sisekorda. Määruskaebuse kohaselt peab kohus konkreetse isiku puhul otsustama, kas karistus on saavutanud oma eesmärgi, mistõttu maakohtu viited karistuse üldpreventatiivsetele eesmärkidele ei ole asjakohased. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et olukord, kus pärast vabanemist jääb süüdimõistetu järelevalve alla ning tema liikumine ja tegevus on pikema aja jooksul kontrollitav, täidab karistuse eesmärke tunduvalt paremini kui vabanemine pärast vangistuse täielikku ärakandmist. Määruskaebuse kohaselt soovib H. Nukka ennetähtaegsse vabanemise korral asuda elama Tartumaale XXX külla ning leida endale tööd XXXX. Arvestades tema töökogemust ja kvalifikatsiooni on töö leidmine kaitsja hinnangul tõenäoline ning kuni töö leidmiseni on H. Nukkal olemas piisavalt rahalisi vahendeid enda elatamiseks. Eelpool kirjeldatud olukorras ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul põhjust arvata, et H. Nukka võiks jätkata kuritegelikku käitumist. -2-

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.