1-12-9200/7 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

12.ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid – fentanüüli sisaldavat pulbrit, amfetamiini sisaldavat pulbrit, MDMA-d sisaldava tableti, GHB-d sisaldavat vedelikku ning metamfetamiini ja diasepaami lahust. Osa omandatud narkootilistest ainetest – minigrip kilekotti kokku 0,76 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul fentanüüli 0,073 grammi), kolme fooliumvoldikut kokku 0,058 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul 0,0041 grammi fentanüüli), ühte minigrip kilekott amfetamiini sisaldava pulbriga (puhtal kujul 0,11 grammi amfetamiini) ja ühte metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti kaaluga 0,39 grammi kandis A. Jelizarov endaga kaasas kuni ta 31.01.2012. a Tallinnas, aadressil Pae 23a kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema juurest leiti ja ära võeti. Ülejäänud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid – pudelit 18,25 grammi gammahüdroksübutüraati sisaldava vedelikuga (puhtal kujul GHB-d 8,94 grammi) ning süstalt 0,2 grammi metamfetamiini ja diasepaami seguga hoidis ta enda elukohas Tallinnas, aadressil XXXkuni 31.01.2012. a, mil need ained tema elukoha läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamisega ja valdamisega isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk. 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Aleksandr Jelizarov toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Aleksandr Jelizarov tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, märkides, et tegemist ei ole omakasulise süüteoga. On narkootilisi aineid tarvitanud alates 18 eluaastast. Kinnipidamisel ja kodust leitud narkootiline aine kuulus temale. Ostis narkootilise aine Lasnamäe turult Sergeilt ja Marinalt. Küsisid 100 eurot, andis 95 eurot. Tahtis saada ühte grammi, kuid neil nii palju ei olnud ja andsid voldikuid juurde, et kaalu täis saaks. Kandis kaasas seetõttu, et on narkomaan ja sel ajal enam Pae tänaval ei elanud, vaid Arbu tänaval. Oleks selle ööpäeva jooksul ära tarvitanud. Kodust leitud GHB oli jäänud puhkepäevadest järgi ja rahakotis olev tablett on ilmselt kelleltki saadud, kuid ära ei tarvitanud. Äravõetud raha on saadud laenuks tuttavalt naisterahvalt, et korterite üür ära tasuda. Muu valuuta oli suveniirina, kodus on erinevaid valuutasid. Ise ei ole Eestist väljas käinud, võõrad rahad on huvitavad. Elatus juhutöödest, käis talvel lund rookimas eramajade piirkonnas, kus omanikud maksid lume koristamise eest, mõnikord teenis 50 eurot päevas. Kohtueelsel menetlusel raha päritolu kohta keegi ei küsinud, keegi ei küsinud selle kohta, kellelt raha sai. Kohtueelsel menetlusel küsiti teistmoodi, seetõttu on vastused erinevad.

Kohus kontrollis kohtule esitatud kirjalikke tõendeid: • 31.01.2012 koostatud A. Jelizarovi elukoha – Tallinnas, aadressil XXX läbiotsimisprotokoll, millest nähtuvalt leiti köögikapist kaks süstalt häguse läbipaistva vedelikuga, jalatsiriiulilt 0,5 liitrine pudel „Kelluke“ häguse läbipaistva vedelikuga, voodilt majapidamispaberi sisse mähitud 3 fooliumvoldikut pulbrilise ainega. (tl. 1-2) • 31.01.2012 koostatud A. Jelizarovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti A.Jelizarov kinni 31.01.2012 kell 12.25 kahtlustatuna KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kinnipidamisel võeti ära A.Jelizarovil seljas olnud jope varrukast majapidamispaberisse pakitud üks minigrip kilekott valge pulbriga, üks minigrip kilekott nelja fooliumvoldikuga, milles valge pulber, üks minigrip kilekott kahe fooliumvoldikuga, milles pulber, jope parempoolsest küljetaskust sularaha 30 eurot, A.Jelizarovil kaasas olnud seljakotist leiti rahakott, milles oli sularaha: 435 eurot, 10 Saudi-Araabia riyali, 20 Inglise naela, 20 Rootsi krooni, rahakoti mündisahtlist kilesse pakendatud valge tablett, õlakotist kimp võtmeid ja käest kimp võtmeid, õlakotist sisselülitatud mobiiltelefon Nokia Tele2 sim-kaardiga ja sisselülitatud mobiiltelefon Samsung Elisa sim-kaardiga (tl. 3-6) • Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 12E-AN0125 antud eksperdiarvamuse kohaselt beež pulber massiga kokku 0,76 grammi neljas fooliumvoldikus, mis on suuremas minigrip kilekotis, sisaldab fentanüüli 9,6%, pulbris on 0,073 grammi fentanüüli; beež pulber massiga 0,058 grammi kolmes fooliumvoldikus, mis on väiksemas minigrip kilekotis, sisaldab fentanüüli 7,0%, pulbris on 0,0041 grammi fentanüüli; kollakas pulber massiga 0,76 grammi minigrip kilekotis sisaldab amfetamiini sulfaadina 20%, pulbris on 0,11 grammi amfetamiini; hallikas tablett massiga 0,39 grammi kilepakendis sisaldab endas 35% metüleendioksümetamfetamiinhürdokloriidi, tabletis on metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi 0,11 grammi; kollakas vedelik massiga 0,20 grammi ühes plastmassist süstlas sisaldab metamfetamiini ja diasepaami; heledate ainejälgedega teises plastsüstlas leidub amfetamiini jälgi; kollakas vedelik massiga 18,25 grammi 0,5 liitrises plastpudelis etiketiga „Kelluke“ sisaldab gammahüdroksübutüraati, mille protsendiline sisaldus on märgitud ekspertiisiaktis nr 12E-AN0212; beež pulber massiga kokku 0,073 grammi kolmes fooliumvoldikus, mis on salvrätikus, sisaldab fentanüüli, mille sisaldus on 7,4%, pulbris on 0,0054 grammi fentanüüli; heledate ainejälgedega fooliumvoldikul, mis on minigrip kilekotis, leidub fentanüüli jälgi; beež pulber massiga 0,21 grammi fooliumvoldikus, mis on minigrip kilekotis, sisaldab fentanüüli, mille sisaldus on 7,5%, pulbris on fentanüüli 0,016 grammi. (tl. 7-10) • Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 12E-AN0212 antud eksperdiarvamuse kohaselt kollakas vedelik 0,5 liitrises läbipaitsvas plastpudelis etiketiga „Kelluke“ sisaldab 49% gammahüdroksübutüraati, vedelikus sisaldub 8,94 grammi gammahüdroksübutüraati. (tl 11-12) • 12.03.2012 koostatud asitõendite vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi 31.01.2012 kahtlustatavana kinni peetud Aleksandr Jelizarovi juurest leitud majapidamispaberisse pakitud mingrip kilekotti, milles vastavalt ekspertiisiaktile nr 12E-AN0125 oli 0,76 grammi 20%st amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 0,11 grammi; minigrip kilekotti 4 fooliumvoldikuga, milles vastavalt ekspertiisiaktile nr 12EAN0125 oli 0,76 grammi 9,6%st fentanüüli sisalduvat pulbrit, milles puhast fentanüüli 0,073 grammi, minigrip kilekotti 3 fooliumvoldikuga, milles vastavalt ekspertiisiaktile nr 12E-AN0125 oli 0,058 grammi 7.0%st fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli 0,0041 grammi. Samuti vaadeldi 31.01.2012 kahtlustatava Aleksandr Jelizarovi elukohas XXXTallinnas läbiotsimise käigus leitud 2 süstalt, milledest ühes vastavalt ekspertiisiaktile nr 12E-AN0125 oli metamfetamiini ja diasepaami sisaldav vedelik ja teises amfetamiini jäljed; 0,5 liitrist plastpudelit etiketiga „Kelluke“, milles vastavalt ekspertiisiaktile nr 12E-AN0125 oli vedelik massiga 18,25 grammi, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr 12E-AN0212 sisaldas 49%st gammahüdroksübutüraati, milles puhast ainet 8,94 grammi. (tl 13-16)

• Kohtute infosüsteemist Tallinna Linnakohtu 23.04.2004 otsuse nr 1-606/2004 väljatrükk, mille kohaselt tunnistati Aleksandr Jelizarov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 6 kuud, samuti tunnistati süüdi KarS § 183 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 6 kuud, samuti tunnistati süüdi KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis karistuseks tähtajaline vangistus 3 aastat 1 kuu, 14 päeva. (tl 17-21) • Kohtute infosüsteemist Harju Maakohtu 21.11.2007 otsuse nr 1-07-12653 väljatrükk, mille kohaselt tunnistati Aleksandr Jelizarov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 5 aastat ja 6 kuud. (tl 22-25) • Kohtute infosüsteemist Harju Maakohtu 18.06.2009 otsuse nr 1-09-3647 väljatrükk, mille kohaselt tunnistati Aleksandr Jelizarov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 3 aastat. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 5 aastat ja 6 kuud. (tl 26-39) • Koopia tõendist isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Aleksandr Jelizarovi 2010 aasta tulude kohta. (tl 40) • 01.02.2012 koostatud Aleksandr Jelizarovi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (tl 4144), millest kohtuistungil avaldati tl 43 viimane küsimus, tl 44 esimene vastus, järgnev küsimus ja sellele antud vastus, mis puudutasid kahtlustatava kinnipidamisel leitud sularaha päritolu ja kahtlustatava sissetulekuid. Kohus, kuulanud ära süüdistatava Aleksandr Jelizarovi süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Süüdistatavat Aleksandr Jelizarovit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemisel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid – fentanüüli sisaldavat pulbrit, amfetamiini sisaldavat pulbrit, MDMA-d sisaldava tableti, GHBd sisaldavat vedelikku ning metamfetamiini ja diasepaami lahust, milliseid aineid valdas kuni tema kinnipidamiseni ja elukoha läbiotsimiseni. Süüdistatav A.Jelizarov tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, leides, et ta on küll narkootilisi aineid omandanud, kuid teinud seda enda tarbeks ning omakasu motiiv puudub. Tema juurest kinnipidamisel ära võetud sularaha oli laenatud tuttavalt, et tasuda üüri eest ning erinevad valuutad on tegelikult suveniirid ning kodus on tal ka muid teistest riikidest pärinevaid rahasid. 2010 aastal oli ta kinnipidamiskohas ja seetõttu ei saanudki tal mingit sissetulekut olla, kuid 2011 sai sissetulekut juhutöödest, talvel käis eramajade juures tasu eest lund rookimas. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused raha päritolu kohta on omavahel vastuolus. Kahtlustatavana ülekuulamisel on A.Jelizarov väitnud, et tema kinnipidamisel leitud sularaha kuulub temale ja ta võitis selle Lasnamäe Idakeskuse kasiinos eelmisel või üle-eelmisel õhtul. Kohtuistungil väitis aga süüdistatav, et raha on saanud laenuks. Kohus leiab, et süüdistatav on eelvangistuses viibides hakanud välja töötama versiooni, mis võiks välistada sularaha konfiskeerimist ning seetõttu andis kohtuistungil oluliselt erinevaid ütlusi tema juurest leitud ja ära võetud ning arestitud raha päritolu kohta. Et tõestada kohtuistungil esitatud versiooni, väitis süüdistatav, et isik, kellelt ta raha laenas, on olemas ja selle isiku saab üle kuulata. Süüdistatav aga ei esitanud taotlust selle isiku ülekuulamiseks, et esitatud versiooni kontrollida. Samas puudus kahtlustatavana ülekuulamisel vajadus väita, et raha on võidetud kasiinos, kusjuures kahtlustatavana ülekuulamisel ei suutnud kahtlustatav isegi meenutada täpset kuupäeva millal ta kasiinos käis, kuigi ka seda fakti saanuks kasiinost kontrollida. Sellest tulenevalt olid mõlemad versioonid

kontrollitavad, kuid on selge, et vaidlusalune raha ei saanud üheaegselt pärineda kahest erinevast allikast, so nii kasiinost kui ka laenuandjalt. Kahtlustatavana ülekuulamisel aga sellist informatsiooni raha laenamise kohta menetlejale ei antud, millest saab järeldada, et A.Jelizarov ei soovinud raha tegelikku päritolu avaldada ega soovinud, et tema esitatud versioone kontrollitaks. Kuivõrd süüdistatava kohtuistungil antud ütlused on olulises vastuolus kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, leiab kohus, et süüdistatava ütlused raha päritolu kohta ei ole neis ütlustes sisalduvate vastuolude tõttu tõendina arvestatavad ning kohus jätab need ütlused tõendite kogumist kui ebausaldusväärsed välja täies ulatuses. Peale selle on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et sai kuni 2011 aasta lõpuni töötu abiraha, mis oligi tema sissetulek. Kohtuistungil väitis aga, et sai sissetulekut lume rookimisest eramajade piirkonnas, jättes isegi linnaosa täpsusega piirkonna täpsustamata. Seejuures ei esitanud süüdistatav ka mingeid täiendavaid pidepunkte, millest oleks olnud abi esitatud versiooni kontrollimiseks. Seejuures kahtlustatavana ülekuulamisel ei pidanud A.Jelizarov vajalikuks oma sissetulekute saamise asjaolusid täpsustada, piirdudes sellega, et nimetas sissetulekuallikaks töötu abiraha, kuigi ta peeti kahtlustatavana kinni talvel ja lume rookimine kui põhiline väidetava sissetuleku allikas pidanuks värskelt ja hästi meeles olema. Seega on süüdistatav andnud kahes erinevas menetlusstaadiumis oma sissetulekute kohta vastukäivaid ütlusi ning kohus ei saa neid ütlusi tõenditena arvestada ning need ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta, millest teeb kohus järelduse, et süüdistataval piisav legaalne sissetulek oma esmajavaduste rahuldamiseks, mille hulka kuuluksid nii kommunaalkulude tasumine, toidu muretsemine ja väidetava suure narkosõltuvuse tulemusena suurtes kogustes narkootiliste ainete igapäevane ostmine, puudus. Süüdistatav on suures koguses narkootiliste ainet omandamist tunnistanud, väites, et tema juurest leitud narkootilistest ainetest oleks piisanud vaid üheks ööpäevaks ja nendest kogustest saanuks neli-viis korda süstida. Kodust leitud GHB kohta väitis süüdistatav, et see oli jäänud puhkepäevadest järele ja tabletiga oli teda ilmselt keegi kostitanud ja see oli tal rahakotti ununenud. Kohus suhtub süüdistatava väidetesse kriitiliselt. Süüdistatava juurest leiti kinnipidamisel erineval viisil pakendatud ja erineva puhta aine sisaldusega fooliumvoldikuid fentanüüli sisaldava pulbriga, samuti amfetamiini sisaldavat pulbrit ja MDMAd sisaldav tablett. Seega on tegemist erinevate toimeainetega narkootiliste ainetega, mida tarvitavad erinevate eelistuste ja sõltuvustega isikud. Kui kohtupraktika kohaselt on lähtutud erialakirjandusest omaks võetud seisukohtadest, mille kohaselt on fentanüüli keskmiseks ühekordseks koguseks 0,13 mg ja keskmiseks koguseks kümnele inimesele 1,3 mg, ühekordseks koguseks MDMAd 0,14 grammi ja ühekordseks koguseks amfetamiini 130 mg (0,13 grammi), siis oli A.Jelizarovilt ära võetud ühekordne kogus MDMAd, ühekordne kogus amfetamiini ja äravõetud fentanüülist piisanuks vähemalt 590le isikule. Kui süüdistatav väitis, et see kõik oli tema jaoks vajalik üheks ööpäevaks, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks oli süüdistataval vaid üks doos MDMAd ja üks doos amfetamiini kui sellised kogused temale mingit mõju ei avaldaks. Kui lähtuda süüdistatava väitest, et ta on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja ja temale on vajalikud suuremad kogused kui ühekordsed doosid, siis piisanuks äravõetud fentanüülist ikkagi mitmesajale isikule. Kui aga süüdistatav oleks ööpäeva jooksul ära tarvitanud lisaks muudele ainetele ka kogu äravõetud koguse, so 77,1 mg fentanüüli, siis oleks kriminaalmenetluse alus ära langenud. Kohus suhtub süüdistatava väitesse selle kohta, et ta omandas suures koguses narkootilise aine oma tarbeks eesmärgiga kogu aine ära tarvitada ööpäeva jooksul, kriitiliselt ning leiab, et see ei ole eluliselt usutav ja taoline versioon on esitatud oma olukorra kergendamiseks lootuses pääseda esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmisest ja karistamisest. Kohus leiab, et Aleksandr Jelizarovi kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leitud ning äravõetud ainete puhul oli narkootilise aine ekspertiisides antud eksperdiarvamuste kohaselt tegemist narkootiliste ainetega ning äravõetud ainuüksi fentanüüli sisaldavate ainete puhul on tegemist narkootilise ainega suures koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks sadadele isikutele ning äravõetud teised narkootilised ained nende kogumis tekitanuks narkojoobe veel vähemalt seitsmele-kaheksale isikule. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid

12.peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest kustunud ning Aleksandr Jelizarov oli menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal KarS § 184 lg 2 p 2 märgitud isikuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, so suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamisena ja valdamisena isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki. 1. jaos sätestatud kuriteo. Süüdistatavale Aleksandr Jelizarovile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 3 aastast kuni 15 aastani. Kriminaalasjas koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse süüdistatavat ühe süüteo toimepanemises. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistusakti kohaselt on süüdistaja asunud seisukohale, et karistust raskendava asjaoluna tuleks hinnata omakasu ajendit, mis peaks oma sisult tähendama teo toimepanija soovi saada kuriteo toimepanemisega mistahes ainelist kasu. Süüdistatav on väitnud, et ta on omandanud narkootilised ained oma tarbeks, et need ööpäeva jooksul ära tarvitada, kuid kohus on sellisesse väitesse suhtunud kriitiliselt ning leidnud, et see versioon ei ole eluliselt usutav ega reaalsuses täidetav. Sellisest äravõetud kogusest ja toimeainete mitmekesisusest tuleks järeldada, et vähemalt osa omandatud narkootilistest ainetest olid omandatud edasiandmise eesmärgil, saamaks sel viisil sissetulekut. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditega ei ole tuvastatud süüdistataval legaalse ja deklareeritud tulu olemaolu, kuigi elatusvahendite saamiseks peab isikul mingigi tulu olema. Süüdistatava varasemad karistusandmed viitavad aastate pikkusele seadusvastasele käitumisele ning süüdistatavat on eelnevalt juba kolmel korral karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest ning kahel korral suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Sellisest väljakujunenud elulaadist võib kohtu arvates teha järeldusi süüdistatava sissetulekuallikate kohta ning kohtu arvates on süüdistusaktis põhjendatult asutud seisukohale, et menetlusesemeks olev kuritegu on toime pandud omakasu ajendil, so käesoleval juhul kõrvaliste isikute tervise arvelt sissetuleku saamise eesmärgil. Samas peeti süüdistatav kinni ja ebaseaduslikult omandatud ning vallatud narkootiline aine võeti süüdistatavalt ära ja omakasu eesmärk jäi teostamata. Kriminaalmenetluse vältel ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Arvestades süüdistatava süü suurust, so ebaseaduslikult omandatud ja vallatud narkootilise aine kogust tervikuna ja süüdistatava karistusandmeid, siis kogust ja varasemaid karistusi arvesse võttes täidab süüdistatava käitumine KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteokoosseisu, kuid samas leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole eriti suur ning süüdistatavale võiks

karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Peale eelmärgitu tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud kolmel korral ja menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime kohtu poolt määratud katseajal, so ajal, mil ta oli eelmise karistuse ärakandmiselt vabanenud tingimisi ettetähtaegselt. Seega pani süüdistatav toime samalaadse kuriteo ja süüdistatava käitumine näitab, et varasemad karistused ei ole oodatud mõju avaldanud ja vabanedes karistuse kandmiselt jätkas ta endist eluviisi ning seda ka teadmises, et uue kuriteo toimepanemisel pööratakse ärakandmata karistus täitmisele. Sellest tulenevalt saab järeldada, et süüdistatav ei sobi oma väljakujunenud elulaadi tõttu kriminaalhooldusele ja mõistetud karistused ei suuda mõjutada teda edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest. Samas tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning kohtu arvates riivab jätkuv narkootiliste ainete süsteemne ebaseaduslik käitlemine õiguskorra huve, seades ohtu nii kõrvaliste isikute tervise kui ka soodustades sellega õigusvastast käitumist tervikuna. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et vaatamata sellele, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, siis süüdistatava järjekindel õigusvastane käitumine ja õiguskorra kaitsmise huvid tingivad süüdistatavale karistuse mõistmise, mis on oluliselt rangem ettenähtud sanktsiooni alammäärast, kuid siiski alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on temale süüks arvatud kuriteo toime pannud temale Harju Maakohtu 14.04.2011 määrusega määratud katseajal, siis vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 sätetele kuulub eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täideviimisele ja liitmisele käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti Aleksandr Jelizarovilt tema kinnipidamisel 31.01.2012 ära sularaha 465 eurot, 10 Saudi-Araabia riyali, 20 Inglise naela ja 20 Rootsi krooni. Eelmärgitud sularaha arestiti Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 16.02.2012 määrusega. Kohus on eespool asunud seisukohale, et süüdistatavalt ära võetud sularaha legaalne päritolu ei ole tõendamist leidnud ning seda vaidlusaluse 465 euro osas. Ülejäänud rahade osas on süüdistatav väitnud, et muud rahatähed olid suveniirid ja tal on kodus ka teiste maade rahasid. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava elukoha läbiotsimisel leiti vaid narkootilisi aineid, kuid mingit sularaha ei leitud. Kõik leitud ja äravõetud sularaha oli süüdistataval kaasas. Süüdistatavalt ära võetud Inglise naela ja Rootsi krooni vahetuskurssi arvestades leiab kohus, et tegemist ei saa olla suveniiride ja eksootilist päritolu haruldaste rahatähtedega, vaid euroopa piires käibel oleva ja eurodesse ümberarvestatuna suhteliselt arvestatava koguse sularahaga, mille päritolu kohta ei ole süüdistatav pidanud vajalikuks informatsiooni anda. Mis puudutab 10 Saudi-Araabia riyali, siis tegemist on tõepoolest valuutaga, mille vahetamine eurodeks võib osutuda tülikaks ja eurodesse ümber arvestatuna on nende väärtus niivõrd väike, et seda raha võib tõesti suveniiriks pidada. Kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusel asub kohus seisukohale, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalsed sissetulekud alates eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest ning süüdistatava väidetud töötu abiraha ei saanud süüdistatav saada kuigi kaua. Samas on süüdistatav jätkanud narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist ning on üldteada asjaolu, et selline eluviis on suhteliselt suuri rahalisi vahendeid nõudev tegevus ning võib ka legaalselt keskmist palka saava isiku jaoks olla ülejõukäiv. Seega olukorras, kus süüdistataval puudub pikemat aega legaalne sissetulek ja süüdistatava eluviisile on iseloomulik ebaseadusliku ja mittetöise tulu saamine ning süüdistatav ei ole pidanud vajalikuks tõendada vaidlusaluse vara õiguspäraselt saadud vahendite arvelt omandamist, so legaalset omandamist, siis saab süüdistatavalt ära võetud 465 eurot, 20 Inglise naela ja 20 Rootsi krooni suhtes eeldada, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Kuivõrd süüdistatav mõistetakse süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises ja temale mõistetakse karistus, mis oma tähtajalt ületab 3 aastat, mis on süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo eest

ettenähtud sanktsiooni alammäär, leiab kohus, et sellest tulenevalt esinevad kõik KarS § 832 lg 1 sätestatud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise alused ning seetõttu kuuluvad süüdistatavalt ära võetud ja kohtumäärusega arestitud rahalised vahendid, so 465 eurot, 20 Inglise naela ja 20 Rootsi krooni laiendatud konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse. Süüdistatavalt ära võetud 10 Saudi-Araabia riyali võib tema vähese likviidsuse tõttu hinnata suveniirina ning see rahasumma kuulub aresti alt vabastamisele ja süüdistatavale tagastamisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse käigus ei ole süüdistatav esitanud asjaolusid, mis lubaks järeldada, et süüdistataval esineksid takistused menetluskulude hüvitamiseks või et menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega saab kohus tuvastada süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid vaid juhul, kui süüdistatav nende asjaolude kohta teavet avaldab. Arvestades sellega, et süüdistatava läbiotsimisel leiti arvestatav summa sularaha, mis arestiti, võib järeldada, et süüdistatava varaline seisund on piisav, tasumaks temalt välja mõistetavad menetluskulud. Kriminaalmenetluse käigus ei ole esitatud ei faktilisi asjaolusid ega tõendeid, mis viitaks süüdistatava püsivale maksejõuetusele, küll on võimalik süüdistatava käitumisest järeldada, et tema tulu ei olnud legaalne. Süüdistatavale mõistetakse käesoleva otsusega pikaajaline tähtajaline vangistus, kuid KrMS § 180 lg 3 sätted koosmõjus KrMS § 423 ja 424 sätetega võimaldavad menetluskulude ositi tasumist vaid ühe aasta jooksul, mis võrreldes mõistetava karistuse tähtajaga on tühine ning kohtul puudub alus eeldada, et süüdistatava sissetulekud suurenevad ärakantava karistuse esimese aasta jooksul. Seetõttu on KrMS § 417 lg 3 kohaselt võimalik pöörata sissenõuet võlgniku varale ning tagada rahalise kohustuse täitmine võimalikult kiiresti, vältimaks võlgniku vara võõrandamist enne rahaliste kohustuste täitmist, mistõttu leiab kohus, et menetluskulude tasumiseks tuleb määrata KrMS § 417 lg 2 sätestatud 30 päevane tähtaeg. Kriminaalmenetluse kulude põhjendatuse ulatuse kindlakstegemisel lähtub kohus sellest, millises ulatuses on tekkinud menetluskulu otseselt seotud tõendamiseseme, so KrMS § 62 p 2 sätestatud kuriteokoosseisu tuvastamisega ja selle kulu tekkimise vajadusega. Kriminaalmenetluses läbi viidud ekspertiisidega nr 12E-AN0125 ja 12E-AN0212 tuvastati süüdistatava elukohast ja süüdistatava enda juurest leitud ainete keemiline koosseis ja kogus, mille alusel tehti kindlaks KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnuste esinemine. Seega olid need menetluskulud süüdistatava süü tuvastamise jaoks olulised ja vajalikud. Peale selle on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, milline kulu on juba kantud, samuti mõistetakse süüdimõistetult välja sundraha, mis esimese astme kuriteo toimepanemise korral on 725 eurot. Kohus leiab, et ka kaks viimasena nimetatud menetluskulu on põhjendatud ning kuuluvad süüdistatavalt täies ulatuses välja mõistmisele.