Ärakiri Kriminaalasi nr 1-12-7078
nõusoleku andnud. Kohtuotsusest tulenevalt oleks Kaimar Eerma pidanud pöörduma 08.10.2012 spetsialisti vastuvõtule alkoholivastase ravi vajaduse otsustamiseks. 12.10.2012 väitis Kaimar Eerma, et ta oli käinud 02.10.2012 Wismari haiglas spetsialisti konsultatsioonil edasise alkoholivastase ravi vajalikkuse välja selgitamiseks. Alkoholivastase preparaadi paigaldamiseks tuli tal järgmisel nädalal uus aeg spetsialisti vastuvõtule panna. Isikul ametnikule dokumenti konsultatsioonil osalemise kohta esitada ei olnud. Samuti ei olnud isikul ametnikule esitada visiiditasu maksekviitungit. Isik väitis, et oli unustanud selle tööandja autosse. 12.10.2012 saatis kriminaalhooldusametnik Wismari haiglasse järelpäringu, et saada informatsiooni, kas isik on pöördunud alkoholiprobleemiga Wismari haiglasse spetsialisti vastuvõtule. 16.10.2012 saabus vastus järelpäringule Wismari haiglast, et neil puuduvad andmed Kaimar Eerma kohta. 26.10.2012, mil hooldusalune käis kriminaalhooldusametniku vastuvõtul, ei olnud Kaimar Eermal endiselt esitada dokumente kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmise kohta. Isik väitis, et ta ei ole jõudnud Wismari haiglas endale uut aega siiani veel panna, kuid plaanib seda kindlasti 29.10.2012 teha. Kriminaalhooldusametnik määras järgmiseks vastuvõtu ajaks 30.10.2012, kuid antud kuupäeval hooldusalune vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjusest. 31.10.2012 õnnestus kriminaalhooldusametnikul hooldusalusega telefoni teel ühendust saada. Isik väitis, et ei tulnud vastuvõtule, kuna ei olnud Wismari haiglasse aega saanud ning arvas, et siis ei ole mõtet tulla. Isikule määrati uus vastuvõtu aeg. 26.10.2012 antud kirjalikus seletuses põhjendas hooldusalune kohtuotsusest tuleneva lisakohustuse mitte täitmist järgnevalt: „Alkoholiravile pöördumiseks ei ole esitada esialgu maksekviitungit, kuna see on kadunud. Olen käinud konsultatsioonil. Järgnevat aega ravile pöördumiseks ei ole veel pannud, kuna ei ole aega olnud. Luban helistada 29.10.12 Wismari haiglasse, et aeg panna.“ Kaimar Eermaga on antud katseajal kohtutud 6-l korral. Kohtumiste põhjal on koostatud riskihindamine ja hoolduskava. Riskide maandamiseks on alustatud sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“ läbiviimist. Kohtumistel on hooldusalune koostöövalmis ja suhtlemisaldis. Õigeaegselt vastuvõtule mitteilmumisi on esinenud 2-l korral. Ükskõikset suhtumist on isik üles näidanud kohtuotsusest tuleneva lisakohustuse täitmiseks, mil isik on kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Juhindudes eeltoodust ei saa kriminaalhooldusametnik antud katseaja perioodi positiivselt hinnata. Kohtule ettepanekut tehes lähtus kriminaalhooldusametnik asjaolust, et isik ei ole suhtunud piisava kohusetundega kohtuotsusest tuleneva lisakohustuse täitmisesse. Ametnik arvestas ettepanekut tehes ka asjaolu, et isik on motiveeritud karistuse kandmisest vabaduses, mistõttu kriminaalhoolduse edasine teostamine on võimalik. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Borgi erakorraline ettekanne Kaimar Eermale määratud katseaja ja kohtuotsusest tuleneva lisakohustuse täitmise tähtaja pikendamiseks 2 kuu võrra on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune Kaimar Eerma ei ole täitnud temale kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pandud kohustust, mille kohaselt ta oli kohustatud pöörduma 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest spetsialisti vastuvõtule alkoholismivastase ravi vajaduse otsustamiseks ning vajaduse korral kohustati teda läbima spetsialisti poolt
määratud ravikuur. Eeltoodu näitab kohtu arvates seda, et kohtuotsusega pandud kohustuse täitmisesse ei ole isik suhtunud täie tõsidusega ega ole teinud kõik endast oleneva, et kohustust täita. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Borgi erakorraline ettekanne nr 47496 01.11.2012 rahuldada. Pikendada KAIMAR EERMA’le (isikukood 38006165212, elukoht xxxx) Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-127078 23.07.2012 KarS § 424 järgi määratud kahe aasta ja kuue kuulist katseaega ning temale KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pandud kohustuse täitmise tähtaega kahe kuu võrra. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtumäärus jõustus 28. detsembril 2012. a. Nooremreferent
Heli Väinaste
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.