Kohtulahend

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Tartu Maakohtu 29.10.2012 määrusega jäeti Endricho Sims temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Endricho Sims kannab karistust Tartu Maakohtu 31.05.2010 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi ja karistati KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 6-aastase vangistusega, KarS § 142 lg 2 p 1 järgi 3-aastase vangistusega, KarS § 177 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega ja KarS § 179 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 alusel, kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisega, mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise alguseks 28.10.2009. Otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2010 otsusega. Karistuse kandmise aja algus on 28.10.2009 ja lõpp 28.10.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist alates 26.09.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus osundas Tartu Maakohtu 31.05.2010 ja Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2010 kohtuotsustele, millest nähtub, et süüdimõistetu kannab praegu vangistust muu hulgas XXXaastase XXXX vägistamise ja viimase suhtes oma sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust põhiliselt I astme isikuvastaste kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kantud 3-aastat. Kohus märkis, et vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla peab kinnipeetavat kõrgohtlikuks. Ka kriminaalhooldusametnik leiab, et tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine on seotud kõrge riskiga. Kohus nõustus selliste seisukohtadega, leides veel, et elukoht XXX, kus süüdimõistetu kavatseb hakata elama, on liiga väike. Peale selle elab samas majas süüdimõistetu tädi elukaaslane – S.R., kellel on alkoholi liigtarvitamise probleemid, mistõttu võivad viimase negatiivsed mõjutused soodustada süüdimõistetul õigusvastast käitumist. Süüdimõistetu elama asumine tädi (H.M.P.) juurde häirib ümbruskonna elanike turvatunnet ning sellele on vastu ka XXX koguduse kirikuõpetaja (vangla toimiku 2. osa, leht 90). Maakohus arvestas ka asjaoluga, et süüdimõistetu eitab sooritatud kuritegusid, millest omakorda saab järeldada, et ta ei ole suuteline oma senisest käitumisest tegema vajalikke järeldusi enda edaspidiseks muutmiseks ning täitmata on jäänud individuaalsetes täitmiskavades (vangla toimiku 2. osa, lehed 49, 80) märgitud tegevused riskide maandamiseks. Samuti on tal vähene empaatia- ja probleemide tunnetuse võime, suhtelised

suured võlakohustused (ligi 2000 eurot) ning kehvapoolne psüühiline seisund, mis omakorda kogumis tõstavad uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodu alusel ei tekkinud kohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks praegu vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, omab lähedasi ja nende toetust. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on alaealise suhtes toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja ei ole siiani suutnud endale teadvustada kuriteo ajendeid ega põhjuseid ning kes pole läbinud ühtegi seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi (tagasilanguse ennetamiseks), ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Samuti leidis kohus, et sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest reeglina peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada E. Sims vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt hinnanud tõendeid ja asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema tulevase elu tingimusi (s.h sobiva elukoha olemasolu ja toetavate lähedaste olemasolu). Samuti on kohus teinud kohtutoimikus olevate tõendite pinnalt ebaõigeid järeldusi. Kaitsja märgib, et E. Sims kannab oma esimest karistust. Tema käitumine vanglas on olnud igati korrektne. Iseloomustusest nähtuvalt puuduvad vangistuse aja jooksul distsiplinaarkaristused ning E. Sims on vangistuse vältel töötanud XXXX enam kui 6,5 kuu vältel. Tartu Vangla andmetel on E. Simsi vabanemisfondis XXX eurot. E. Sims asub vastavalt Kriminaalhooldusosakonna Viljandi Talituse 31.08.2012 kirjale elama oma tädi H.M.P. juurde. Maakohus on leidnud, et elukoht on liiga väike ning seal elab tädi elukaaslane S.R. , kellel on alkoholi liigtarvitamise probleemid, mis võivad soodustada E. Simsil õigusvastast käitumist. Samuti on maakohus leidnud, et elamaasumine tädi juurde häirib ümbruskonna elanike turvatunnet ning sellega ei nõustu ka XXX koguduse kirikuõpetaja. Kaitsja sellega ei nõustu – kriminaalhooldusosakonna kirjast nähtuvalt on E. Simsi kasutuses 2-toaline köögiga korter. E. Sims saab enda käsutusse eraldi toa, lisaks saab ta kasutada kööki ja muid abiruume. E. Sims avaldas kohtuistungil, et on mõnda aega elanud tädiga lapsepõlves ja nende omavaheline läbisaamine on hea. S.R. negatiivne mõjutus, millele viitab maakohus, ei saa kuidagi E. Simsi mõjutada – viimane avaldas 29.10.2012 kohtuistungil, et ta ei tarvita alkoholi ega muid sõltuvust tekitavaid aineid. Läbisaamine S.R. on normaalne, liiatigi elab viimane küll samas majas, ent kõrvalkorteris. Ka Tartu Vangla poolt antud iseloomustusest ei nähtu alkoholi liigtarvitamist E. Simsi poolt. Arusaamatuks jääb, millised E. Simsiga seonduvad asjaolud konkreetselt XXX valla elanike turvatunnet häirivad. Pigem on kriminaalhooldusosakonna kirjas viidatud konkreetselt S.R. ile kui korratuste tekitajale. Kuna XXX XXX koguduse juhatus on andnud kirjaliku nõusoleku E. Simsi elamaasumiseks XXX valda, tuleks eeldada, et sellega on nõustunud ka vastava koguduse kirikuõpetaja R.A. .

E. Sims selgitas kohtuistungil, millisena ta oma elu vabanemisejärgselt ette kujutab. Ta püüab aidata oma tädi, ema ja teisi lähedasi, s.h elukaaslast ja nende XXX-aastast XXXX. Eluks vajaliku sissetuleku saab ta XXXX ja juhutöödega. Enne karistuse kandmisele asumist sai E. Sims XXX%-list töövõimetuspensioni, mida on võimalik taastada vangistusest vabanemisel. Kaitsja ei nõustu sellega, et E. Simsil on vähene probleemide tunnetamise võime – tal on selge ettekujutus tulevasest elust ja soov käituda seadusekuulekalt. Eelduse selleks on loonud seadusekuulekas käitumine vangistuses, tulevikus kindla sissetuleku omamine ning soov tegeleda vastavalt tervislikule seisundile ka töise tegevusega. E. Sims omab töökogemust V TREVis XXXX, V KEKis XXXX, OÜs V P XXXX, V T XXXX ja mitmesugustel juhutöödel. Positiivselt on mõjutanud E. Simsi ka XXXX osalemine. Kuigi Tartu Vangla iseloomustuses on E. Simsi hinnatud kõrgohtlikuks lastele, on uute kuritegude toimepanemise protsendid tema puhul samas suhteliselt väikesed, mistõttu toetab vangla E. Simsi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Võimaliku ohu hindamisel tuleks arvestada sedagi, et E. Sims ei hakka oma tulevases elukohas elama koos lastega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et E. Sims on vangistuse vältel suhelnud ja saanud nii moraalset kui ka materiaalset toetust lähedastelt - emalt, elukaaslaselt ja vanemalt XXXX, kellega on suheldud telefonitsi ja kirja teel. Elukaaslane on käinud ka vanglas pikaajalistel kokkusaamistel. Lähedased toetavad E. Simsi ka edaspidi ja on talle eelkõige moraalseks toeks. Kaitsja on seisukohal, et E. Simsi laitmatu käitumine vanglas on loonud lõpptulemusena head väljavaated resotsialiseerumiseks. Korrektne käitumine karistuse kandmise ajal kinnitab, et E. Sims on oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud ning kantud vangistus on täitnud oma eesmärgi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

on vangistuse jooksul olnud hõivatud XXXX ning tal on ka varasem töökogemus ja vabanemise järgselt võimalus taotleda XXXX taastamist. Samuti näeb E. Sims, et perspektiivis soovib ta elada seadusekuulekalt ning abistada jõudu mööda enda lähedasi. Süüdimõistetut iseloomustab tema enda hinnangul positiivselt ka osalemine XXXX töös. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et E. Simsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.