Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Indrek Rudsitit on kriminaalkorras karistatud 1-l korral – 10.11.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega, karistuse kandmise alguseks 14.10.2009.a. Vanglas kannab Indrek Rudsit karistust esmakordselt. Indrek Rudsit on karistusest ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 07.11.2012.a kohtuistungil avaldas Indrek Rudsit soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 07.11.2012.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, ning olles tutvunud prokuröri elektroonselt kohtule 06.11.2012.a esitatud arvamusega, on seisukohal, et esineb KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud eeldus süüdimõistetu Indrek Rudsiti vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda esmakordselt vanglas karistust kandvale Indrek Rudsitile võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 10.11.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusest nähtuvalt käitles Indrek Rudsit ebaseaduslikult 506 klorofenüülpiperasiini tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses. Indrek Rudsiti toimepandud I astme kuriteo asjaolud ei ole sellise raskusega, mis käesoleval ajal välistaksid tema suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. Enamuse karistusest on Indrek Rudsit ära kandnud – 4-st aastast 6-st kuust vangistusest on kantud veidi üle 3 aasta. Kohtul esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt puuduvad Indrek Rudsitil kehtivad distsiplinaarkaristused. 07.11.2012.a kohtuistungil avaldas Indrek Rudsit, et teda olevat karistatud katseajaga kartseriga 2012.a oktoobris tubakatoodete selleks mitteettenähtud kohas omamise eest. Kohtule selle kohta senini andmeid laekunud ei ole. Vangistuse ajal on Indrek Rudsit töötanud ja õppinud ning ta töötab ja õpib ka käesoleval ajal. Alates 01.09.2012.a õpib Indrek Rudsit XXXX Kuigi Indrek Rudsiti vanemad on surnud ja ta on kasvanud lastekodus, on tal vabaduses olemas elukoht sõbranna K.V. juures aadressil XXXXKa on Indrek Rudsitil vabaduses olemas töökoht XXXX . XXXX tegeleb ehitustöödega nii Eestis kui ka Soomes. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on hinnatud Indrek Rudsitist lähtuva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva 2 aasta jooksul 13% ja Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja on enda arvamuses avaldanud, et ennetähtaegne vangistusest vabastamine võib anda Indrek Rudsiti suhtes häid tulemusi.

Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on Indrek Rudsitil vabanemisfondis 329,38 eurot. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt saab vabaduses Indrek Rudsiti sissetulekuks olema töötamisest saadav isiklik töötas ning peavarju ja söögiga on valmis I.Rudsitit aitama ka K.V. . Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et kinnipeetav Indrek Rudsit töötab ja õpib ning kohtule edastatud andmete kohaselt I.Rudsitil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, milline käitumine osundab soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks, peab kohus põhjendatuks anda esmakordselt vanglas viibivale Indrek Rudsitile võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. Veidi üle 1 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel Indrek Rudsiti suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada Indrek Rudsiti motiveeritust oma elu seaduskuulekalt elamiseks. 07.11.2012.a kohtuistungil kinnitas Indrek Rudsit, et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Indrek Rudsitile katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.