Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-3288
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitry Pushilkin süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, 5, 6 järgi lühimenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. septembri 2012 otsus lühimenetluses süüdistatav Dmitry Pushilkini (Pushilkin) kaitsja advokaat Häli Jürimäe apellatsioon
Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatav Dmitry Pushilkini kaitsja advokaat Häli Jürimäe apellatsioon Tartu Maakohtu 18. septembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-12-3288 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega mõisteti D. Pushilkin süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, 5, 6 järgi ning teda karistati 6 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti D. Pushilkini karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 27.10.2011-28.10.2011, s.o 2 päeva, ja mõisteti D. Pushilkinile kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. D. Pushilkinile oli esitatud süüdistus selles, et tema lõi 27.09.2011 kella 23.00 ajal Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX XX maja värava juures I.I. isikliku vihavaenu motiivil tahtlikult ühel korral labida terava servaga pea piirkonda, s.o keha elutähtsasse osasse, millega tekitas kannatanule vasaku põse, sarna ja ülahuule piirkonnas sügava, luuni ulatuva umbes 10 cm pikkuse lõikehaava, vasakut silma läbiva lõikehaava, vasaku silma üla- ja alalaugu läbistava
lõikevigastuse ning ülalõualuumurru. Eelkirjeldatud löögist saadud vigastuste tulemusena kaotas kannatanu I. I vasaku silma, s.o kaotas elundi ja sai nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse, samuti vajas kopsude kunstlikku ventilatsiooni. D. Pushilkini poolt I. I tekitatud eelnimetatud tervisekahjustused põhjustasid ohu I. I. elule. Sellega pani D. Pushilkin süüdistuse kohaselt toime raske tervisekahjustuse tekitamise millega on põhjustatud oht elule, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus ja elundi kaotus, s.o KarS § 118 p 1, 5, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Apellatsioonis esitatud taotlused D. Pushilkini kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist D. Pushilkinile mõistetud karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega jäetaks D. Pushilkinile mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata koos D. Pushilkini suhtes katseaja ja kontrollnõuete kohaldamisega. Apellatsiooni kohaselt on maakohtu poolt mõistetud karistus põhjendamatult raske. D. Pushilkin on apellandi hinnangul käitunud kriminaalmenetluse vältel nõuetekohaselt, mõistnud oma eksimust, seda kahetsenud ja aidanud kaasa asja lahendamisele. Apellant viitab karistuse mõistmise alustele KarS §-s 56 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadele kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 p-s 4, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdlase isikut. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
järgi liitkaristusega 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Maakohus tõi välja, et D. Pushilkinit on karistatud lähedase inimese vastu suunatud kuritegudes, tapmisega ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises tervise kahjustamise ja löömisega, seega on tema varasemad kuriteod toime pandud sama õigushüve vastu. Maakohus rõhutas põhjendatult ka seda, et D. Pushilkini kuriteos on kolm koosseisulist raskendavat asjaolu ning arvestades tema varasemaid vägivallakuritegusid, ei ole teda võimalik mõjutada hoiduma samasugustest tegudest karistusega sanktsiooni miinimummääras. Maakohus mõistis karistuse eripreventiivset eesmärki arvestades alla sanktsiooni (4-12 aasta vangistust) keskmise määra, lühendas seejärel seda kooskõlas KrMS § 238 lg-ga 2 ühe kolmandiku võrra ning arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kuna D. Pushilkin pani toime raske esimese astme isikuvastase kuriteo ajal, kui varasem sama õigushüve vastu suunatud kuriteo eest mõistetud karistus on kustumata, ei ole teda võimalik karistusest tingimisi vabastada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt väljakujunenud seisukohtadega ning apellatsioonis esitatud väited D. Pushilkini karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et D. Pushilkini kuriteo toimepanemise asjaolud – tahtlikult vihavaenu motiivil labidaga teisele inimesele näkku löömine, mille tagajärjel kaotas kannatanu silma ja sai mitmeid vigastusi, mh luuni ulatuva näohaava ja lõualuumurru – on sedavõrd rasked, et D. Pushilkinile on reaalse vangistuse mõistmine ilmselgelt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine D. Pushilkini puhul tema poolt toimepandud teo raskust ja tema varasemalt toimepandud vägivallakuritegusid arvesse võttes asjaolusid, mis annaksid alust tema karistusest tingimisi vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonis väljatoodud viited süüdistatava positiivsele käitumisele kriminaalmenetluse vältel ja maakohtu istungil tegelikult väljendamata puhtsüdamlikule kahetsusele, põhjendamatud, ning ei too kaasa D. Pushilkini karistusest tingimisi vabastamist. Kriminaalasja materjalidest järeldub, et D. Pushilkin on ilmselgelt vägivaldsusele kalduv isik. Tema teo ebaõigus ja süü käsitletava kuriteo toimepanemisel on kindlasti suur ja süüdistatava isik asetub seejuures tagaplaanile. Kasutades kannatanu suhtes äärmuslikku vägivalda, põhjustas süüdistatava tegevus kannatanu raske invaliidistumise, mille järelmeid peab kannatanu tajuma ja taluma elupäevade lõpuni. Riik peab andma kindla signaali isikutele, kes otsustavad kaasinimeste suhtes toime panna kuritegudena raskeid tervisekahjustusi. Tingimisi vangistuse mõistmine ei taga käesoleval juhul õiguskorra piisavat kaitset. Äärmuslike vägivallategude toimepanijaid ei saa kindlasti karistada karistusest tingimisi vabastamisega, sest sellega hälbiks karistuse mõistmise üld-ja eripreventiivne toime.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.