Kohtulahend

1-12-10489 Tarmo Haak 3 ( kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( viieks ) kuuks. Lisakaristusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Välja mõista süüdimõistetult Tarmo Haagilt menetluskulud riigituludesse: 217.50 € sundraha, s.o. vähendatult KrMS § 256-5 lg 2 alusel; 96 € tasu riigi õigusabi eest. Menetluskulu summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank AS Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 10220034796011 viitenumber 2800049696; AS Swedbank Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 221023778606 viitenumber: 2800049696; Danske Bank AS Eesti filiaal Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 333416110002 viitenumber: 2800049696). Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise vastava kulu tasumisega on tegemist (sundraha vm), samuti kriminaalasja number süüdimõistetu nimi, juhul kui makset ei teosta süüdimõistetu ise. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Tõkendit ja tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Tarmo Haak juhtis 31.10.2012.a kella 02:15 ajal juhtis Pärnumaal, Pärnu linnas Rüütli tn 51 juures kaubikut Renault Espace registreerimismärgiga 384TJL, olles ise alkoholijoobes. Tarmo Haagil mõõdeti alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF-0005 ning tema lõplikuks joobeks oli 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lk 2 / 3

1-12-10489

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada Tarmo Haak KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus ) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 31.10.2012 karistusaja hulka ja seega kuulub kandmisele 5 ( viis ) kuud ja 29 ( kakskümmend üheksa ) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Tarmo Haak 3 ( kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( viieks ) kuuks. Lisakaristusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada riigile menetluskulud. Asitõendid ei ole. Tsiviilhagi ja asitõendeid ja tõkendit ei ole.

Indrek Nummert Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.