Kohtulahend

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.V , 1-12-10051, joobeseisundi tuvastamise kulud“.

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Allar Eki, kasutades tema suhtes korduvalt ja tahtlikult solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Seega K.V võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav K.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

ta ei ole kunagi kütust varem varastanud ja ei olnud plaanis seda ka seekord teha. Seda, kas ta maksis sel hommikul sularahas või kaardiga, ei mäleta. Täpsustab veel, et eelnev jutt on see, mida ta enda mäletamist järgi tanklas tegi. Kuid kuna ta oli alkoholijoobes ja eelnevalt tarvitanud ka retseptiravimeid, siis väga kindel ta oma tegevuses tankla territooriumil sel hommikul ei ole. Lisab veel seda, et kindlasti ei oleks ta nii rumal, et hakkab oma isale kuuluva ja enda kasutuses oleva sõidukiga kütust varastama. Peale tankla territooriumilt ära sõitmist, oli tal plaan oma koju sõita, aadressile Tallinn, Kolde pst 82-63. Jõudes sõita aga Statoili teenindusjaama taha sõiduautoga Renault r/n-ga xxx, pidas teda kinni politseipatrull, kes toimetas ta Wismari haiglasse. Ta ei mäleta, et sel hetkel kui ta oli kütuse tankimise sõiduautosse Renault r/n-ga xxx lõpetanud, oleks tema juurde tulnud politseiametnikud ja temaga vestelnud. Samuti ei mäleta, et oleks kindlasti koheselt peale kütuse tankimise lõpetamist Statoil tankla territooriumilt minema sõitnud ja meelega tangitud kütuse eest kassas maksmata jätnud. Kahetseb siiralt, et selline asi juhtus ja on nõus vabatahtlikult ka Statoilile tekitatud varalise kahju hüvitama ning seda tänase päeva jooksul ehk 11.09.2012. (t/l 18-20)

• 15.08.2012 koostatud kannatanu Allar Ei ülekuulamisprotokollide kohaselt 15.08.2012 olles tööl autopatrullis 3274 Maksim R 'iga, kutsus autopatrull 3277 neid appi Wismari haiglasse, kus joobes juhilt on vaja võtta vereproov. Jõudes kohale kell 11:43 selgus, et autopatrull 3277 kongis on kinnipeetu K.V, kes kasutas eelnevalt politseiametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu. Kell 11:44 avas ta autopatrulli 3277 kongi tagaluugi ning palus isikul sõidukist väljuda, mille peale ütles kinnipeetu K.V, et ta on „XXX". Edasi liikusid koos kinnipeetuga Wismari haigla ooteruumi, kus K.V peale korraldust toolile istuda solvas teda, öeldes talle kell 11:45 „issand milline paksmagu sa oled". Kell 11:46 solvas meesterahvas teda uuesti öeldes „sa oled XXX". Wismari haiglas olles ei lõpetanud K.V solvamist ja kell 11:47 solvas ta teda, öeldes „sina kuradi ment". Kell 11:49 nimetas K.V teda värdjaks ja ruumis viibivaid politseiametnikke kukkedeks. Kell 11:50 peale abipolitseinik Katrin S 'ga suhtlemist ütles K.V ülejäänud ruumis viibivate politseiametnike suunas „ülejäänud junnid sittuge ennast täis". Tundis, et K.V on teda kui politseiametnikku korduvalt solvanud kasutades tema suunas sõnu „XXX; paksmagu; värdjas; ment". Kõik Wismari haiglas tehtud toimingud ja isiku solvangud on jäädvustatud videokaameraga CAM 3 Katrin S poolt. K.V oli piisavalt adekvaatne, et oma teost aru saada. (tl 35, 56-57) • 15.08.2012 kell 11.35 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega K.V kõrvaldati sõiduki M1 Renault reg. märgiga xxx juhtimiselt, kuivõrd oli tekkinud kahtlus, et ta juhtis sõidukit alkoholijoobeseisundis. (tl 36-37) • 15.08.2012 koostatud joobe tuvastamise saatekirjadest nähtub, et 15.08.2012 kell 11:55 K.V-lt võetud proovi 329/27 tulemuste kohaselt tuvastati K.V joove 2,67+/0,06 mg/g. (tl 40-43) • 20.09.2012 koostatud tunnistaja Katrin S ülekuulamisprotokoll, mille kohaselt 15.08.2012 kella 11:30 paiku läksid Statoili tanklas Sõle tänaval ilmselgelt alkoholi tarbinud isiku juurde, kes istus sõidukis Renault Megan XXXjuhi kohal ning küsisid ega ta ei kavatse joobeseisundis sõidukit juhtima hakata. Meesterahvas vastas ei ja selgitas, et kohe tuleb sõber talle järgi. Mõni hetk hiljem nägid nad nimetatud sõidukit sõitmas Statoili taha ning tema koos politseinik A. Gga pidasid isiku kinni. Peale seda meesterahvas korduvalt solvas sõnadega XXX, värdjas ja ment patrullpolitseinikku Artur G ja hiljem Allar E sõnadega paks, värdjas, ment, kukk, hoolimata sellest, et nad olid meesterahvale korduvalt selgitanud politseiametniku solvamisega kaasnevaid tagajärgi. Alates Wismari haiglasse jõudmist filmis ta meesterahva käitumist. (tl 53-55) • 24.09.2012 koostatud tunnistaja Maksim R ́i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl Kesklinna PJ 15.08.2012 kella 11:45 paiku läks koos Allar E appi kesklinna PJ patrullile, kes oli toimetanud Wismari haiglasse joobeekspertiisi teostamiseks agressiivse meesterahva. Kohapeal andsid kaamera filmimiseks abipolitseinikule. Meesterahvale pidi kõike mitu korda selgitama ning ta solvas Allar E sõnadega: „XXX, paksmagu, XXX“. Meesterahvale oli kindlasti arusaadav, et nende puhul oli tegemist võimu esindajatega, kuna nad kõik olid politseivormides. (tl 58-59) • 24.09.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks videosalvestis, milles esinev tekst vaatluse käigus stenografeeriti. Vaatlusprotokollist nähtub, et süüdistatav kasutas politseiametniku Artur G suhtes järgmisi solvavaid väljendeid: „Kus sa üles kasvasid? Kes su emme oli? Issand jumal küll! Nõme tropp oled ikka küll. Sa oled tropp. Sa oled ment tropp. Tead mis sa oled? Oled ment tropp ja selleks sa jääd“. Politseiametniku Allar E suhtes kasutas süüdistatav järgmisi solvavaid väljendeid: „Issand milline paksmagu sa oled“, „Ai XXX, ai XXX..... aga miks sa nii tegid? Sest sul on võim jah?“, „XXX“, „Sa oled XXX! Sa oled XXX!“, „Sina kuradi ment tee lõdvemaks see asi!“, „... sa oledki XXX!“, „Kuradi ment, ära mölise, valus on, sinu, kuradi värdja, pärast on. Oled kuradi kõva vend? Kukk raisk..“, „Sina ära mölise XXX“, „Jobu raisk!“, „XXX oled“. Kõigile teistele peale naispolitseiniku oli suunatud järgmine lause: „Need ülejäänud junnid sittugu ennast täis XXX!“, „jobukari“. (tl 60-64) • 16.08.2012 ja 26.09.2012 koostatud kahtlustatava K.V ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi, kuid ütlusi politseiametnike solvamise ja joobes juhtimise kohta ta ei andnud. (tl 48-50, 68-70)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (tl 73) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.V osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i avaldusi, kannatanute Artur G ja Allar E ütlusi, tunnistajate TM ́i, Katrin S ja Maksim R ́i ütlusi, üleandmise- vastuvõtmise akti, asitõendite vaatlusprotokolle koos fototabelitega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, joobe tuvastamise saatekirju, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K.V karistatud Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 1 ja 25 lg 2 järgi. Seega oli süüdistatav temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem varguse toime pannud ja varguse toimepanemise eest mõistetud karistus ei olnud inkrimineeritava varguse toimepanemise ajaks kustunud, mistõttu oli K.V KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 15.08.2012 kell 11:27 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 44 asuvas Statoili tanklas K.V tankis Statoil Fuel & Retail Eesti AS kuuluvat kütust 58,87 liitrit sõiduautosse Renault, reg nr xxx ning lahkus, jättes kütuse eest tasumata summas 85,36 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei mäletanud süüdistatav, et ta oleks kütuse eest maksmata jätnud ning süüdistatav mäletas, et ostis tanklast süüa ja alkoholi ning eeldas, et tasus ka kütuse eest. Kriminaaltoimikus leiduva turvakaamera salvestuselt on aga näha, et süüdistatav tankis kütust ja lahkus, jättes kütuse eest maksmata. Seejuures leidsid politseiametnikud süüdistatava algselt tankla lähedalt autost söömas. Seega oli süüdistatav söögi ostnud enne tankimist ning kohus on seisukohal, et süüdistatava seisund tingis süüdistataval ajutise mälukaotuse, mille tõttu ei suuda süüdistatav kõike toimunut meenutada, kuid konkreetses olukorras sai küll aru oma käitumise eesmärgist ja keelatusest, tajus ümbritsevat, orienteerus ajas ja kohas ja oli võimeline oma käitumist juhtima, tegutsedes oma parema äranägemise järgi. Süüdistatava käitumine viitab sellele, et pärast tankimist kütuse eest tasumata jätmine näitab süüdistatava suhtumist teosse. Süüdistatav on küll väitnud, et ta poleks kunagi oma isale kuuluvasse ja enda kasutuses olevasse autosse kütust varastanud, kuid süüdistatava käitumine, milline on üheselt näha videosalvestuselt, näitab vastupidist. Selline süüdistatava käitumine viitab kohtu arvates sellele, et süüdistataval võis puududa kavatsetus, mille puhul isik seab eesmärgiks tagajärje saabumise, kuid kohus leiab, et süüdistatava käitumises esineb otsene tahtlus, mille puhul isik teab kindlasti, et selline tagajärg saabub, kuid see ei ole teo eesmärgiks ning oma seisundi tõttu suhtus ta sellesse tagajärge ükskõikselt ja ei võtnud midagi ette selleks, et saabuvat tagajärge ära hoida, so jätta tankimata ja varaline kahju tekitamata. Kohus leiab, et hilisem varalise kahju hüvitamine kinnitab sellist süüdistatava suhtumist teosse. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona. Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt juhtis K.V 15.08.2012 kella 11.35 ajal mootorsõidukit Renault Megane, reg nr xxx, Tallinnas, Paldiski mnt 44 asuva bensiinijaama Statoil juurest Sõle 13 asuva maja juurde, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,67 mg/g ± 0,06 mg/g). LS § 69 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 1 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt märkas tunnistaja T.M süüdistatavat tankimas ja kütuse eest tasumata ära sõitmas ning tunnistajale tundus isik väga purjus olevat. Tunnistajana üle kuulatud A. G ütluste kohaselt vestles ta isikuga, kes oli sõidukis Renault ja

kes oli väliste tunnuste põhjal alkoholijoobes ning kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Sama isiku pidas ta mõni hetk hiljem kinni sama sõiduki juhtimiselt ning koostas Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tuvastades isiku isikusamasuse ja isikuks osutus K.V. Sellele järgnevalt toimetas A. G K.V Wismari Haigla ASi vereproovi võtmiseks ning koostas Saatekirja joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, märkides saatekirja K.V iaikuandmed ja Wismari Haigla AS töötaja märkis saatekirjale proovi markeeringu ja protokolli numbri 329/27. Sellele järgnevalt on koostatud Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millel on jäänud märkimata prooviandja nimi ja isikukood. Tunnistaja A. G ütluste kohaselt jäid need andmed märkimata seoses K.V käitumisest tekkinud olukorraga. Kohus leiab, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrusega nr 204 kehtestatud Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise korra § 12 lg 2 nõudele tuleb saatekirja märkida prooviandja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg. Käesolevas kriminaalasjas need kohustuslikud andmed puuduvad ning kohus leiab, et dokumendi vormistamisel nõuete täitmist ei saa kõrvaldada tunnistaja ütlustega, kuivõrd need ütlused ei saa asendada saatekirja andmeid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegemist on protseduurireeglite rikkumisega. Samas nähtub, et Joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks koostatud saatekiri ja Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas on saatjana ja ametnikuna märgitud sama isik, so A. G ning mõlemal saatekirjal on sama kuupäev ja kellaaeg. Seejuures on proovi markeering esimeses saatekirjas 329/27 ning proovi identifitseerimise markeeringu kood teises, so isikuandmeteta saatekirjas samuti 329/27. Seega on proovi markeeringud kokkulangevad ning kuivõrd esimeses saatekirjas on proovi andjana märgitud K.V ja tema isikukood, leiab kohus, et kõigi tõendite kogumis võib teha järelduse, et joove on tuvastatud K.V ning kohus loeb joobeseisundi tõendatuks. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes grammis veres 2,67 mg/g +/- 0,06 mg/g alkoholi. Arvestades taolisi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on sõidukit juhtides olnud alkoholijoobes, millega on rikkunud LS § 69 lg 4 p 1 sätestatud sõiduki juhtimise keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Peale selle on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, so võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistuse kohaselt K.V 15.08.2012 kella 11.35 ajal Tallinnas, Sõle 13 asuva maja juures peale K.V kinnipidamist mootorsõiduki joobes juhtimiselt solvas korduvalt ja tahtlikult oma ametikohustusi täitvat politseiametnikku – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinikku Artur G , kasutades tema suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, samuti solvas süüdistatav K.V 15.08.2012 kella 11.45 ajal Tallinnas, Wismari 15 asuva Wismari haigla juures ja haiglas sees oma ametikohustusi täitvat politseiametnikku – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Allar Ei, kasutades tema suhtes korduvalt ja tahtlikult solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Süüdistatavale inkrimineeritud käitumisele eelnevalt sai süüdistatav autos istudes aru sellest, et tema juurde tuli politseiametnik ja küsis kas ta kavatseb sõidukit juhtima hakata ning süüdistatav eitas seda ning väitis, et sõber tuleb kohe järgi. Seega sai ta aru, et temale on juba tähelepanu pööratud ning politseiametniku eemaldudes ning vaateväljast kadudes asus koheselt sõidukit juhtima ning peeti mõne aja pärast kinni sama politseiametniku poolt, kellele väitis, et tema ei ole sõidukit juhtinud. Seega sai ta ka kinnipidamisel aru, et teda on kinni peetud. Alludes algselt politseiametniku korraldustele, sai ta seega aru, et tegemist on politseiametnikuga, kuid kui taheti tema joovet kontrollima hakata, hakkas ta korraldusi eirama ja ilmselgelt soovis takistada joobe tuvastamist. Seejuures, kasutades väljendit „ment”, saab järeldada, et ta sai üheselt aru, et isikud, keda ta solvama asus, olid politseiametnikud. Vastasel juhul oleks ta kasutanud mõnda teist väljendit. Sellele lisaks kasutatud väljendid viitavad sellele, et süüdistatavale ei meeldinud, et talle on peale pandud käerauad ja ta nõudis nende lõdvemaks laskmist, samuti kasutas ta ebatsensuurseid väljendeid nimelt politseiametnike suhtes, kes temaga tegelesid.

Seega sai ta aru, et politseiametnikud tegutsesid oma teenistusülesannete täitmisel tema kinnipidamisel ja süüdistatav solvas politseiametnikke just selle tõttu. Vaadates süüdistatava poolt kasutatud väljendeid asub kohus seisukohale, et kasutatud väljendite sorav väljaütlemine võib viidata sellele, et süüdistatava lähikonnas on taolised väljendid igapäevases tavakasutuses, kuid kohus leiab, et võõraste isikute vahel, võimuesindajate suhtes ja tsiviliseeritud ühiskonnas omavahelises tavasuhtlemises hoidutakse taoliste väljendite kasutamisest nende väljendite ebatsensuurse sisu tõttu. Seejuures annavad need väljendid oma sisu poolest edasi nende väljendite kasutaja üheselt mõistetavalt halvustavat suhtumist isikusse, kelle suhtes või aadressil neid kasutatakse ning kohtu arvates on need oma ebatsensuurse sisu tõttu solvavad sõltumata isiku seisundist, kelle suhtes neid kasutatakse. Antud olukorras täitsid Artur G ja Allar E oma teenistusülesandeid toimetades kinnipeetud joobe kahtlusega sõidukijuhi vereproovi võtmiseks Wismari haiglasse. Kuivõrd K.V korduvalt hoiatati, et politseiametnike solvamisega kaasneb kriminaalvastutus, politseiametnikud kandsid tööülesannete täitmisel politseivormi ning videosalvestuse stenogrammist nähtub, et süüdistatav oli teadlik hoolimata oma joobeseisundist, et kannatanute puhul oli tegemist võimuesindajatega, millele viitab ka väljendi „ment” kasutamine, siis kohus on veendunud, et K.V teadis selgelt, et Artur G ja Allar E on politseiametnikud ning vastavalt seadusele peab ta nende korraldusi täitma. Seega kasutades ebatsensuurseid väljendeid politseiametnike suhtes, teadis ta seda, et ta kasutab neid väljendeid ametikohustuste täitmisel oleva võimuesindaja suhtes ning selliste väljendite valik ja kasutamine viitab sellele, et süüdistatava eesmärgiks oligi selliste väljendite kasutamisega näidata oma negatiivset ja halvustavat suhtumist eelkõige kui võimuesindajasse ja solvata politseiametnikku kui konkreetset isikut just politseiametnike poolt teenistusülesannete täitmise tõttu. Süüdistatav tegi suure järjekindlusega kõik endast oleneva kuriteokoosseisu täitmiseks ja saavutas oma eesmärgi, kuivõrd kannatanud tundsidki end võimuesindajana solvatuna ja nende solvamine oli otseselt seotud ametikohustuste täitmisega. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, so võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ning varavastase kuriteo puhul vabatahtlikku kahju hüvitamist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistataval 5 kehtivat kriminaalkaristust ja neist kolmel korral on süüdistatava suhtes mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega KarS § 121 ja § 424 järgi mõisteti süüdistatavale vangistus 3 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 08.04.2010 otsusega karistati süüdistatavat KarS § 263 p 1 ja § 329 järgi vangistusega 3 kuud, mis asendati taas üldkasuliku tööga ning mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega mõistetud ning tegemata üldkasuliku töö tundide võrra. Seega on süüdistatav ka varem toimepannud uue kuriteo üldkasuliku töö tegemise ajal. Viimati on teda karistatud Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega vangistusega 3 kuud tingimisi, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Käesolevas kriminaalasjas menetlevad kuriteod on süüdistatav toime pannud katseajal, olles taas kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Süüdistatavale varem inkrimineeritud kuritegude iseloom ja käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud süütegude iseloom viitavad üheselt süüdistatava alkoholilembusele. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurusega. Süüdistatav ei tekitanud kannatanule olulist varalist kahju ja süüdistatav hüvitas tekitatud kahju, mida kohus hindab karistust kergendava asjaoluna. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü varavastase kuriteo toimepanemises ei ole kuigi suur ja kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul KarS § 424 järgi lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ning kohtu arvates on oluliseks süü suurust iseloomustavaks näitajaks süüdistataval tuvastatud

alkoholijoobe määr. Ebaoluliseks ei saa pidada ka asjaolu, et vahetult enne kuriteo toimepanemist tundis politseiametnik huvi ega süüdistatav ei kavatse asuda sellises seisundis sõidukit juhtima asuda ja süüdistatav eitas sellise teo toimepanemise soovi, mille järgselt koheselt panigi kuriteo toime. Seejuures on süüdistatavat samalaadse süüteo toimepanemise eest juba karistatud. Seega ei sundinud süüdistatavat uue samalaadse kuriteo toimepanemisest hoiduma ka vahetult eelnenud politseiametniku huvi tema tegemiste suhtes ning näidates üles järjekindlust, pidas süüdistatav siiski süüteo toime panna. Selline süüdistatava käitumine näitab süüdistatava üheseltmõistetavat üleolevat suhtumist õiguskorda ja liiklusohutusse, mistõttu ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid oluliselt rangemana, kuigi süüdistatava õigusvastane käitumine jäi politsei sekkumise tõttu suhteliselt lühiajaliseks. Karistuse määra valikul KarS § 275 lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, mis antud juhul saab tuleneda süüdistatava ründe intensiivsusest ja isikute hulgast, kelle suhtes süütegu toime pandi. Kogutud tõendite kohaselt oli tegemist korduva võimuesindajate solvamisega ebatsensuursete väljenditega, mille kasutamise tingis ilmselt süüdistatava alkoholijoove, mis kõrvaldas süüdistatavat seni tagasi hoidnud suhtlusbarjääri ja andis süüdistatavale võimaluse väljendada oma tegelikku suhtumist õiguskorda ja seda kaitsvatesse ametnikesse. Sellise süüteo iseloom riimub süüdistatava karistusandmetega, millistest nähtuvalt on süüdistatav järjekindlalt oma suhtumist õiguskorda näidanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on piisavalt suur selleks, et mõista süüdistatavale karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuritegude kogumis kiitkaristuse mõistmisel leiab kohus, et kuivõrd kõik kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul, so sisuliselt ühe tunni piires, kuigi süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning kõigi süütegudega riivati erinevaid õigushüvesid, siis võib mõistetavad karistused liita süüdistatavale soodsaimal viisil, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega. Karistuse liigi valikul peab kohus lähtuma asjaolust, et kuigi süüdistatav on nimetanud kogu menetluse vältel, et tal on sissetulek ja alaline töö, siis kriminaaltoimiku andmetel oli süüdistatava deklareeritud sissetulekuks 0 eurot. See aga tingib olukorra, kus kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval piisav sissetulek puudub ning rahalise karistuse kohaldamine on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuna inkrimineeritud kuriteod on toime pandud viimase kohtuotsusega mõistetud katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa täies ulatuses. Kohtuistungil taotles prokurör süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatav avaldas selleks nõusolekut. Kohus leiab, et kuigi süüdistatava suhtes on taolist karistamisviisi juba kohaldatud, võib süüdistatava suhtes veel kord sellist mõjutamist kohaldada lootuses, et üldkasuliku töö tegemine suudab süüdistatavas tekitada soovi edaspidi elada õiguskuulekalt ning kohus peab võimalikuks mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga. KarS § 424 järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ka varem. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime uue KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida ta on järjekindlalt tõestanud ning süüdistatav tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke

asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatavat on ka varem lisakaristusega karistatud ja ta on samalaadse kuriteo toimepanemise tõttu liiklusest eemaldatud suhteliselt pikaks ajaks. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ning leiab, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist, siis ohtlikuma teo toimepanemise eest ei saa määrata kergemat lisakaristust, kuivõrd sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Seejuures on süüdistatavale samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba kohaldatud 9 kuulist lisakaristust, kuid tulemusi see ei andnud ja süüdistatav pani sellele järgnevalt toime ka KarS § 329 ettenähtud kuriteo. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab nii samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse määra kui ka eelmise otsusega kohaldatud lisakaristuse määra. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud, mis kokkuvõttes ei ole kuigi väikesed ning kriminaaltoimikus puuduvad andmed süüdistataval piisava sissetuleku olemasolu kohta, kuigi süüdistatava väidete kohaselt on tal alaline töökoht ja sissetulek olemas, siis leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav on tööealine ja töövõimeline isik, puuduvad alused menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning süüdistatavalt tuleb kõik menetluskulud välja mõista. Et aga menetluskulude hüvitamine ei muutuks süüdistatavale ülejõukäivaks, määrab kohus selle hüvitamise KrMS § 180 lg 3 alusel pikema aja jooksul.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.