1-12-9741/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.Rahuldada A.Y. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Andrei Tšabanovilt tsiviilhageja kasuks 1480 (tuhat nelisada kaheksakümmend) eurot , milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXXX Swedbank. KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista Andrei Tšabanovilt menetluskuluna: sundraha 300 (kolmsada) eurot; Ülejäänud osas jätta sundraha riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et Andrei Tšabanovil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 280004987, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Vabatahtlikult on õigus menetluskulu tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

• sõlmis 19.01.2012 A. ja K.L. suulise kokkuleppe garderoobikapi, kahe kapi ning kahe kummuti valmistamiseks, millega kohustus valmistama nimetatud mööbli kuu aja jooksul ning pettis A. ja K.L. välja ettemaksu 1000 (üks tuhat) eurot kavatsusega raha omastada ning töid mitte teostada. Selle tagajärjel tegi A.L. 19.01.2012 Andrei Tšabanovi Swedbanga arveldusarvele nr XXX ülekande summas 1000 (üks tuhat) eurot. Kelmusega põhjustas Andrei Tšabanov A. ja K.L. varalist kahju 1000 (üks tuhat) eurot. Sellega pani Andrei Tšabanov isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: • Kannatanud A. ja K.L. on esitanud Andrei Tšabanovi vastu ühiselt tsiviilhagi summas 1000 (üks tuhat) eurot (tl 11); • Kannatanu A.Y. on esitanud Andrei Tšabanovi vastu tsiviilhagi summas 1480 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend) eurot (tl 42); Karistuse liik ja määr: KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andrei Tšabanov ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Andrei Tšabanovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Andrei Tšabanov on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada Andrei Tšabanov KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et Andrei Tsabanov on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud tsiviilhagejatele varalist kahju. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendid, mis välistaksid Andrei Tšabanovi süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha 300 eurot, so jätta osaliselt sundraha riigi kanda tulenevalt süüdimõistetu varalisest olukorrast (miinimumi lähedane töötasu ülalpidamisel 2 alaealist last). Kohus on seisukohal, et arvestades Andrei Tsabanovi varalist olukorda ja kohustusi hagejate ees, on põhjendatud anda talle võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulu vabatahtlikult 1 aasta jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik