1-09-18627
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2012 Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-18627
Kohtukoosseis
Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Julia Katškovskaja ja Iko Nõmm
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kriminaalasi
1 lg 1 Z.G ja K. K süüdistuses KarS § 398 järgi arutatud avalikul kohtuistungil 12.09.2012 Tallinnas
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 7. oktoobri 2010 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Põhja ringkonnaprokurör Maria Entsik (endine Sutt), Z.G kaitsjad Reimo Hammerberg ja Allar Jõks ning K. K kaitsja Jüri Leppik
Prokurör Süüdistatavad
Maria Entsik Z.G XXX elukoht
XXXXXXXXXXXX, karistatus puudub K. K XXXXXXXXXXX elukoht XXXX XXXXX X-X, ei tööta, karistatus puudub
Kaitsjad
Vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Jüri Leppik
Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 29. oktoobril 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2(13)
14.07.2008 müük 225 334 aktsiat, keskmine hind 0,6107 EUR; 15.07.2008 müük 3 727 aktsiat, keskmine hind 0,62 EUR; 16.07.2008 müük 24 000 aktsiat, keskmine hind 0,59 EUR; 17.07.2008 müük 1 000 aktsiat, keskmine hind 0,6EUR; 18.07.2008 müük 175 000 aktsiat, keskmine hind 0,58 EUR; 21.07.2008 müük 36 500 aktsiat, keskmine hind 0,57 EUR. K. K-le oli esitatud süüdistus vastavalt selles, et ta teostas Z.G korraldusel AS AV aktsiate müügitehingud, eesmärgiga viia AS AV aktsia turuhinda alla. Oma sellise tegevusega panid K. K ja Z.G süüdistuse kohaselt toime ühiselt ja kooskõlastatult turumanipulatsiooni: eksitusse viiva ja tõenäoliselt eksitusse viiva tehingukorralduse ja tehingu tegemise finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil. Sellise kavatsetud mõjutamise tulemusel viidi avalikkus (börsil kauplejad) eksimusse AS AV aktsia tegeliku turuväärtuse osas ning AS AV aktsia hind langes 22.07.2008 börsipäeva lõpul 0.55 EUR piirini. Silmas pidades Z.G jätkuvat huvi omandada AS-s AV suurosalust ning süüdistusakti punktis 2.2 kirjeldatud kõiki Z.G, M.T ja OÜ FP poolt sooritatud tehinguid AS AV aktsiatega kogumis, puudus süüdistuses toodud müügitehingutel õigustatud põhjendus ning tehingud ei vastanud turu tunnustatud tavale. 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega panid Z.G ja K. K toime KarS § 398
3(13)
3.1 Prokurör taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja Z.G ning K. K- süüdimõistmist. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna PS § 32 kohaselt võib isik oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada, siis oli Z.G ja K. K- käitumine õiguspärane. Tulenevalt väärtpaberituruseaduses toodud põhimõttest, et turumanipulatsioon on keelatud, ei olnud Z.G käesoleval juhul piiramatut õigust talle kuuluvaid väärtpabereid võõrandada, vaid ta pidi arvestama, et oma väärtpabereid võõrandades peab ta järgima väärtpaberiseaduses toodud piiranguid, sh keeldu sooritada turumanipulatsiooni. Z.G ütlused selle kohta, et süüdistuses toodud aktsiatehingud olid kantud üksnes majanduslikust huvist, mitte aga eesmärgist viia aktsiahind allapoole 0,56 EUR hinnataset, on täielikult ebausaldusväärsed ning ei oleks pidanud olema otsuse tegemise aluseks. Z.G ja K. K- vahel toimunud telefonikõnedest nähtuvad Z.G eesmärgid AV aktsiahinna suhtes. Kuriteokaebusele lisatud graafik näitab eriti ilmekalt, kuidas aktsia hind langeb stabiilselt kuni Z.G soovitud eesmärgini – 0,55 EUR – ning pärast müügisurve lõppemist tõuseb aktsia hind börsil 10 päevaga tagasi samale tasemele (0,63 EUR), kus see oli enne turumanipulatsiooni algust. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et Z.G ja K. K poolt tehtud tehingud ja tehingukorraldused ei olnud eksitusse viivad. Kohus on käsitlenud KarS § 3981 koosseisu kui tagajärjedelikti, asetades rõhu tagajärje saabumisele ja unustades analüüsida prokuratuuri arvates määravat tunnust – eesmärki mõjutada finantsinstrumendi turuhinda. Kohus on võtnud ekslikult eelduseks, et kuriteokoosseisu täitmiseks peab olema väärtpaberi hind liikunud tavapäratule või kunstlikule tasemele ja sisustanud seda mõistet omakorda sellisena, nagu peaks olema hind liikunud enneolematule tasemele, kus kunagi varem pole kaubeldud. 3.2 K. K- kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt välja K. K- kasuks 50 000 krooni valitud kaitsjale makstud õigusabikulude katteks ning mõista uue otsusega Eesti Vabariigilt K. K kasuks välja 166 800 krooni (10 66,46 eurot) valitud kaitsjale makstud õigusabikulude katteks. Samuti taotleb kaitsja täiendada maakohtu otsust KrMS § 314 p 6 kohase otsustusega ja määrata K. K-le hüvitis kriminaalmenetlusega tekitatud kahju eest. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud KrMS § 175 lg 1 p 1 ja valesti tõlgendanud Riigikohtu lahendeid kriminaalasjades nr 3-1-1-125-04 ja 3-1-1-87-09. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulutused, mis on tekkinud kriminaalmenetluses, tuleb hüvitada. KrMS § 47 lg 2 sätestab kaitsja kohustuse kasutada kõiki kaitsmisvahendeid ja viise mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud. Sama säte kohustab lisaks eeltoodule kaitsjale kohustuse andma kaitsealusele ka muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. KrMS § 175 lg 1 p 1 sõnastuse eesmärk ja reguleerimisala on eelkõige, et vältida menetluskuludena hüvitise väljamõistmist kulutuste osas, mis ei ole mõistlikult seostatavad lahendatud kriminaalasjaga või on ilmselt kunstlikult suurendatud. Kaitsja nõustub, et kohus peab analüüsima reaalselt kaitsja poolt tehtud tööd ja andma eeltoodule hinnangu. Hinnangu andmisel peab kohus aga lähtuma kriminaalmenetluse põhimõtetest, et isikul peab olema reaalne võimalus end kaitsta, kohus peab hindama süüdistaja tegevust nii kohtueelse menetluse läbiviimisel kui ka kohtumenetluses. Eeltoodu alusel saab kohus määratleda võistlevast menetlusest tingitud töömahu, mille esmadikteerijaks on olnud süüdistaja. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb anda hinnang, kas süüdistatava ja tema kaitsja poolt kaitsetaktikaks valitud tegevus on seostatav võimaliku kaitseversiooni realiseerimiseks ning kas eeltoodud tegevus võib hüpoteetiliselt olla asjassepuutuv.
4(13)
KrMS § 47 lg 2 sätestatud imperatiivne kohustus ei anna võimalust seada kahtluse alla kaitsja tegevust. Eeltoodust tuleneb üheselt, et isiku kaitsmine ei toimu menetlusökonoomilisel printsiibil, et mida vähem seda parem, vaid kaitsja peab tegema kõik endast oleneva, et vältida enda kaitsealuse suhtes talle kahjulikku tagajärge. Käesoleval juhul ei ole maakohus tuvastanud, et K. K kaitsja oleks teinud kaitseülesannete täitmisel mittevajalikke ja antud asjaga mitteseostatavaid toiminguid. Eeltoodust tulenevalt ei saa tõusetuda osutatud õigusabi mahu suhtes põhjendatuse küsimus. Maakohus pidas vajalikuks kohtuistungi protokollide abil kindlaks teha, et kohtumenetlus antud asja toimus kokku 30 tundi ja 25 minutit. Kohus ei ole kahtluse alla seadnud, et kohtueelses menetluses ja kohtuistungi välisel ajal osutatud õigusabi oli asjakohane. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused kaitsjatasu suuruse määramisel. Maakohus on eelpool viidatud Riigikohtu lahenditele tuginedes märkinud õigesti, et kohus võib osutatud õigusabi mahtu võrrelda määratud kaitsjale hüvitatava tasuga, samuti vabariigi statistilise keskmise kuutasuga, kuid sellisel juhul peab see võrdlemine ka reaalselt toimuma. Apellant on seisukohal, et eeltoodud nõuded võrdlemise osas on maakohus oma otsuses jätnud käsitlemata. Kaitsja on seisukohal, et juhul, kui isik sõlmib ilmselgelt turuhindadest hälbiva kokkuleppe kaitsjaga, mille eesmärgiks on põhjustada ilmselt perspektiivitu süüdistusega riigile ebamõistlikult suure kulu hüvitamise, siis võiks tõusetuda hüvitise vähendamise küsimus. Juhul, kui õigusabi osutamine on toimunud tavapäraste turutingimuste kohaselt, puudub kohtul õigus menetluskulude hüvitist vähendada. Vastasel juhul tekitaks kohus õigeksmõistetule olukorra, kus riigi poolsest süüstamisest õigeksmõistetut karistataks menetluskulude kandmisega. Lisaks eelnevale leiab kaitsja, et õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas tuleb märkida õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. Käesoleval juhul on kohus jätnud antud küsimuse lahendamata. Arvestades, milliseid ebamugavusi kriminaalmenetluse läbiviimine isikule põhjustab, siis ei ole kahtlust, et see tekitab talle ka kahju. Nii nagu kohtuotsuses tuvastati, on süüdistatav vaid kohtuistungitega seonduvalt osalenud menetluses üle 30 tunni. Eeltoodud kahju ei ole heastatav õigeksmõistva kohtuotsusega saadavast moraalsest rahuldusest. Apellant on seisukohal, et eeltoodust johtuvalt ongi seadusandja sätestanud õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa kohustusliku osise, so õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise. 3.3 Z.G kaitsjad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Z.G kasuks mõisteti Eesti Vabariigilt välja 50 000 krooni valitud kaitsjale makstud õigusabikulude kasuks ja mõista uue otsusega Eesti Vabariigilt Z.G kasuks välja kõik menetluskulud summas 871 287, 60 krooni ( 55 685,42 eurot). Apellatsioonis leitakse, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel ei tohi tähelepanuta jätta KrMS § 47 lg 2. Osundatud säte kohustab kaitsjat kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Kaitsjate poolt osutatud õigusabi võib pidada ebamõistlikuks vaid juhul, kui see on ilmselgelt mittevajalik kliendi huvide igakülgseks kaitseks ehk teisisõnu ei aita mitte ühelgi juhul kaasa kaitsealust õigustavate, mittesüüstavate ja karistust kergendavate asjaolude väljaselgitamisele. Menetluskulude vähendamine oleks õigustatud ka juhul kui menetluskulusid on ilmselgelt suurendatud.
5(13)
Euroopa Inimõiguste Kohus on oma järjepidevas praktikas kinnitanud, et tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks tuleb õigeksmõistetule hüvitada kõik õiglased ja vajalikud kulutused, mis olid seotud kaitsjatele tasu maksmisega. Seejuures on Euroopa Inimõiguste ohus rõhutanud kliendi vabadust valida endale sobiv kaitsja, sõltumata tema poolt osutatud õigusabi hinnast. Praktika, kus menetluskulud jäetakse suures osas õigeksmõistetu kanda, sunnib kliente tegema valiku määratud kaitsjate kasuks. Vastasel juhul riskivad isikud, et õigeksmõistmise korral „karistatakse“ neid menetluskulude kandmisega. Kohtupraktika, millega meelevaldselt hüvitatavaid menetluskulusid vähendatakse võib kaasa tuua kliendi huvide kaitseta jätmise. Õigeksmõistetule menetluskulude hüvitamine ebaproportsionaalselt väikeses osas ei aita parandada ka kohtueelse menetluse kvaliteeti. Seni, kuni Eesti Vabariik ei ole sunnitud kandma kõiki õigeksmõistetu poolt tasutud mõistlikke menetluskulusid, ei vähene ka vähese tõendusliku baasi ja nigela õigusliku põhjendusega kriminaalasjade kohtusse saatmine. Riigikohus on oma järjekindlas praktikas määratlenud kriteeriumid, mida kaitsjatasude mõistliku suuruse määratlemisel tuleb arvesse võtta. Riigikohus on kaitsjatasudega seoses rõhutanud, et valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle otsustamisel, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Seega peaks kohtuotsusest kaitsjatasude mõistliku suuruse määramise kohta nähtuma, milline on asja keerukuse aste, kui palju on kaitsjate poolt kulutatud aega kohtuistungil osalemiseks ja ettevalmistamiseks ja milline osa kaitsjate poolt tehtud tööst on olnud vajalik ja põhjendatud. Kui selline põhjendus kohtuotsuses puudub, siis ei ole kohtukulude määratlemine jälgitav ja otsus selles osas on meelevaldne. Kaitsjatel on võimatu kohtuasjaks ettevalmistamisel ennustada millises ulatuses tehtud töö leiab kohtunik olevat põhjendatud. See omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus kaitsjad ei kasuta enam kõiki seaduse ettenähtud vahendeid ja viise kliendi huvide kaitsmiseks nagu seda näeb ette KrMS § 47 lg 2. Kohtuotsusest ei selgu, millises ulatuses kaitsjate poolt tehtud töö ei olnud vajalik ja põhjendatud. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus pidanud vaid umbes 6 % kaitsjate poolt tehtud tööst vajalikuks ja põhjendatuks. Samas ei nähtu otsusest, millised kaitsjate kulutused ei olnud kohtuasja lahendamiseks vajalikud. Olukorras, kus kaitsjate poolt esitatud kulude ja kohtu poolt põhjendatuks peetud kulude vahel oli märkimisväärne erinevus, lasus kohtul kõrgem põhjendamiskohustus selgitada, millest selline märkimisväärne erimeelsus on tingitud. Kohtule on koos arvetega esitanud kirjeldus kaitsjate poolt tehtud tööst, milles selgub, milliseid toiminguid on kaitsjad kriminaalasjaga seoses teinud. Kohtul oli seetõttu võimalus hinnata, millised kaitsjate toimingud ja millises ulatuses olid vajalikud ja põhjendatud. Kohtotsusest ei nähtu, et Z.G kaitsjad oleks teinud toiminguid, mis mitte kuidagi ei ole seostatavad kriminaalasjaga ja selliselt ebavajalikud. Kohus on kohtuasja keerukuse määratlemisel piirdunud vaid viitega asjaolule, et tegemist on II astme kuriteoga. Taoline viide on menetluskulude vähendamiseks ebapiisav ja ka ebatäpne. Kriminaalasja keerukuse määramisel tuleb arvesse võtta käsitletava valdkonna spetsiifikat, erialakirjanduse läbitöötamise mahtu, olemasolevat kohtupraktikat, teiste menetlusosaliste käitumist jne. Kriminaalasi Z.G süüdistuses KarS § 3981 lg 1 järgi on keerukas ja mahukas, sisaldades ligi 1000 lehekülge. Kuivõrd esmakordselt Eestis oli süüdistatav kohtu alla antud süüdistatuna hinnamanipulatsioonis. Sellise mitmetahulise ja komplekse kriminaalasja lahendamine eeldab süvateadmisi nii väärtpaberituru toimimise, rahvusvahelise turumanipulatsiooni alase erialase kirjanduse ja vastava rahvusvahelise kohtupraktika osas. Kaitsjad märgivad, et käesolev kohtuasi eeldas mitteõiguslikke teadmisi, kohtuasja ettevalmistamiseks tuli läbi töötada suures mahus erialakirjandust ja Eestis puudub turumanipulatsioonialane kohtpraktika.
6(13)
Kohtukulude hüvitamisel on kohtul jäänud tähelepanuta asjaolu, et Z.G kaitsjate ja K. K- kaitsjate vahel oli eelnevalt jagatud tööülesanded ja sellega seoses töömahud. Selleks, et mitte tööülesandeid dubleerida ja menetluskulusid ebaloomulikult suureks ajada, jäi Z.G kaitsjate ülesandeks selgeks teha väärtpaberituru toimemehhanismid, läbi töötada kogu erialane teaduskirjandus, rahvusvaheline kohtupraktika turumanipulatsiooni osas, ette valmistada väärtpaberituru spetsialistile esitatud küsimused ja analüüsida vastused. Nimetatud tööülesannete jagamine nähtub kohtule esitatud arvete lisast, kus on kirjas kaitsjate poolt teostatud tööd.
7(13)
tehingukorralduste õigustatud põhjenduste puudumist. Nii menetlusteoorias kui ka kohtupraktikas on mööndud, et teatud juhtudel esineb nn pööratud tõendamiskoormus, kus mingite asjaolude tõendamise kohustus võib lasuda ka süüdistataval (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-70- 11, p 18.1). Käesoleva otsuse p-s 12 viidatud väärtpaberituru seaduse sätete ja Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt lasub turumanipulatsiooni tunnustele vastavate tehingute või tehingukorralduste tegemisel õigustatud põhjenduste esinemise tõendamise kohustus tehingukorraldusi või tehinguid teinud isikul. Eeltooduga haakub Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt peab turuosaline olema võimeline põhjendama iga tema tehtud tehingut ja iseäranis peab isik suutma põhjendada niisuguse tehingu majanduslikku sisu ja vastavust turu tunnustatud tavale, mille puhul esinevad turumanipulatsioonile viitavad märgid (viimati viidatud RKKKo p 19). Seega tuleb tehingukorralduste õigustatud põhjenduste kui süüteokoosseisule vastava käitumise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist tõendada Z.G. (...) Isiku soov oma investeerimisportfellist loobuda ei õigusta reguleeritud turul siiski niisugust käitumist, millega viiakse või tõenäoliselt viiakse teised turuosalised eksitusse kaubeldava väärtpaberi müügihuvi või hinna suhtes.“
8(13)
tulemusena OÜ-le T ja HM I margin call – panga nõue refinantseerida laene, millega seoses OÜ T ja HM I sattusid raskustesse. Sellest tulenevalt kohtukolleegium tuleb üheselt järeldusele, et Z.G poolt AS AV aktsaite müügi ja OÜ-le T ja HM I margin call’i saabumise vahel on otsene põhjuslik seos, mis tunnistajate R. T ja H.-P. L antud ütluste kontekstis pole juhuslik – on leidnud tõendamist, et Z.G survestas R.T t ning H-P L t ning viis oma ähvardused neile finantsraskuste tekitamisest AS AV aktsiate müügiga (ehk turumanipulatsiooniga) täide. Sellise kohtukolleegiumi järelduse toetuseks on ka asjaolu, et Z.G, vaatamata maakohtus tehtud avaldusest AS AV aktsiatest kiire vabanemise soovist, tegelikkuses edaspidi hoopis jätkas oma osaluse suurendamist AS-s AV. Ringkonnakohtu istungil prokuröri poolt esitatud ning kolleegiumi poolt uuritud äriregistri väljavõttest nähtub, et kohtuistungi toimumise ajaks kuulub OÜ-le B, mis AS E kaudu on T ja M.T i kontrolli all ca 1/3 AS AV aktsiatest ning Z.G on 2008 suve lõpuks saanud soovitud AS AV nõukogu liikme kohta.
9(13)
aktsia. (Kd II tlk82). Järgnevatel päevadel, saanud teada siseinfona K. K käest, et turule on ilmunud veel üks suur AS AV aktsiate müüja, kes on andnud ca 600 000 aktsia müügikorralduse (Kd II tlk 83), ei müügi Z.G enam oma aktsiaid, kuna turul on tekkinud täiendav müügisurve ning oma aktsiaid ei ole vajadust enam müüa. Järgmistel päevadel toimunud telefonivestustest nähtub ka Z.G ja K. K suhtumine AS AV aktsia hinna kukkumisse. Z.G teatab, et „XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX“, millele K. K vastab: „XXXXXX“. (Kd II tlk 89) 24.07.2008 telefonivestluses teatab Z.G K. K-le, et „XXXXXXXXXXXXXXXXXX“ ja K. K vastab: „XXXXXXXXX“. (Kd II tlk 96). Selline käitumine näitab ilmekalt, et Z.G eesmärk ei olnud AS AV aktsiatest vabanemine, vaid hoopis AS AV aktsia hinna kunstlik mõjutamine ehk turumanipulatsioon. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellises käitumises avaldub Z.G-le ja K. K-le inkrimineeritud kuriteo subjektiivne küljena kavatsetus. Z.G andis selgeid korraldusi AS AV aktsiate müügiks „tilgutades“ neid turule, millega tekitas neile hinnasurvet ning K. K kogenud börsimaaklerina, tulenevalt uuritud telefonivestluste stenogrammidest sai väga hästi aru, mis on Z.G eesmärk ja täitis tema korraldusi. 7.3 Suurema selguse huvides on seadusandja VPTS § 18815 lg-s 12 loetlenud hulga märguandeid, mis võivad viidata eksitava või tõenäoliselt eksitava tehingukorralduse ja tehinguga turumanipulatsioonile. Muu hulgas nimetatakse selles olukordi, kus tehingukorraldused või tehingud kujutavad endast märkimisväärset osa vastava finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevasest käibest või tehingutest vastaval turul, eelkõige juhul, kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse (p 1); kus finantsinstrumendi puhul märkimisväärset ostuvõi müügipositsiooni omavate isikute tehingukorraldused või tehingud põhjustavad olulisi muutusi turul kauplemisele võetud finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi või selle alusvara hinnas (p 2); kus tehingukorraldused või tehingud hõlmavad positsioonide muutumist vastupidiseks lühikese ajavahemiku jooksul ning kujutavad endast märkimisväärset osa vastava finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevasest käibest või mahust vastaval turul, eriti kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse (p 4); ja olukorda, kus tehingukorraldused või tehingud koonduvad kauplemisperioodil lühikesse ajavahemikku ja põhjustavad hinnamuutuse, mis hiljem muutub vastupidiseks (p 5). Kohtukolleegiumi arvates vastab Z.G ja K. K tegevus börsil AS AV aktsiatega VPTS § 188 15 lg-s 12 loetletud märguannetele – Z.G poolt ajavahemikul 14.07.2008 kuni 24.07.2008 müüdud AS AV kogused moodustasid 22,5% antud päevade kogukäibest, mis tõi kaasa suure allapoole surve aktsiahinnale. Antud aja perioodil ületas päevakäive börsil Z.G ja K. K tegevuse tulemusena tavapärast ligi 2 kordselt. (T I lk 9) Tehingud AS AV aktsiatega koondusid kauplemisperioodil lühikese ajavahemikku ja põhjustasid negatiivse hinnamuutuse, mis hiljem muutus vastupidiseks. Kõik need märguanded viitavad selgelt aset leidnud turumanipulatsioonile. 7.4 Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud jätma Z.G ütlused kõrvale tervikuna kui ebausaldusväärsed. Samas, arvestades asjaolu, et käesolevas asjas esineb pööratud tõendamiskoormus ning tehingukorralduste õigustatud põhjenduste kui süüteokoosseisule vastava käitumise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist tulnuks tõendada Z.G, ei ole maakohtus saadud veenvaid seletusi Z.G turu osalejana käitumises esinenud vastuoludele ega saanud vastuseid järgmistele küsimustele, millele juhtis tähelepanu ka prokurör: 1) kohtuistungil väitis Z.G, et soovis AV aktsiatega teha Eesti turul nalja ning 500 000 aktsiat oli vaid väga väike osa kogu tema AV aktsiate paketist; miks 500 000 aktsiate müügiks tundis Z.G nii suurt huvi, et pidi vestlema maakleriga K. K-ga mitmel korral päevas tunde kokku 9 päeva jooksul? 2) milleks müüa aktsiaid hinnasurvega allapoole – pidevalt „tilgutades“ aktsiaid turule, mis ei luba aktsia hinnal tõusta? 3) miks mitte anda maaklerile
10(13)
korraldust müüa aktsiaid just kõige sobivamal hetkel, kui aktsia hind on kõige kõrgem? 4) miks mitte müüa aktsiaid börsiväliselt blokina, mis välistaks hinnasurvet AV aktsiale börsil ja tõstaks Z.G-le kuuluva paketi väärtuse, seda enam, et C P I oli huvitatud sel ajaperioodil AS AV aktsiate ostust hinnaga 0,65 eurot/aktsia (seega oluliselt kõrgema hinnaga kui börsil) ning pidas läbirääkimisi ka Z.G? ? Saamata eelnimetatud küsimustele veenvaid ja usutavaid vastuseid jõudis maakohus ekslikule järeldusele, et Z.G ja K. K tegevuses puudub KarS § 398 1 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivne ja subjektiivne külg.
11(13)
korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, milleks on Vabariigi Valitsuse määruse nr 55 § 1 (RT I, 28.12.2011,55) alusel 290 eurot. Seega on süüdistatavatelt väljamõistetava sundraha suuruseks 435 eurot.
Pavel Gontšarov
Julia Katškovskaja
Iko Nõmm
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev
3-1-1-44-13 17. mai 2013
12(13)
Kohtukoosseis Kohtuasi
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kriminaalasi Z.G ja K. K süüdistuses KarS § 3981 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-18627 Z.G kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja K. K kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, kassatsioonid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 17. aprill 2013, kirjalik menetlus
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.