Kohtulahend

A. I.

suhtes

Välja mõista A. I. menetluskulud riigieelarve tuludesse: sundraha 435 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 167,78 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu 0,45 eurot kokku 603 (kuussada kolm) eurot ja 23 senti. Menetluskulud tuleb A. I. tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 50,27 eurot kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049874, märkides selgitusena „A. I. , 1-12-10314, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend- püstol Vesta Eibar koos 2 padrunisalvega KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogu täiendamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul, määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. I.

süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud KarS § 418 lg 1 järgi, soetas kindlakstegemata ajal laskekõlbuliku poolautomaatse püstoli Vesta Eibar nr 166085 koos kahe padrunisalvega, milles 17 laskekõlbulikku püstolipadrunit, hoidis püstolit ebaseaduslikult ilma relvaluba omamata enda juures Võru linnas kuni 15.12.2011.a kella 18.20-ni, mil ta politseinike poolt kinni peeti, millega A. Issajev rikkus Relvaseaduse § 9 lg 1, mille kohaselt peab relva leidnud ja selle oma valdusse võtnud isik sellest viivitamatult teatama politseiprefektuurile ning andma leiu üle, § 32 lg 1, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, § 34 lg 2, mille kohaselt relvaluba annab õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras ning § 45 lg 1, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani A. I. toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ebaseadusliku käitlemise teist korda. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 418 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalist

2 (3)

karistust 500 päevamäära (päevamäär 19.90), so. 9 950 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 15.12.2011-11.06.2012 karistusaja hulka ning lugeda A. Issajevil karistus kantuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai A. I. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas A. I. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. A. I. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kaitsja leidis, et kokkulepe on seaduslik ja võimalik otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava A. I. poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõend- püstol Vesta Eibar koos 2 padrunisalvega kuuluvad KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerimisele ja jätta vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi taotlusele (tl 71) EKEI relvakogu täiendamiseks. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad A. I. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest (tl 30) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 167,78 eurot, tulirelva ekspertiisi tasu (tl 70) 420 eurot, DNA ekspertiisi tasu 1539 eurot (tl 80), kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu 0,45 eurot (tl 112) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest A. I. pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, A. I. on töövõimetuspensionär, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalasjas tehtud tulirelva ekspertiisi ja DNA ekspertiisi tasu riigi kanda ning määrab, et ülejäänud menetluskulud tuleb A. I. tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.