Kohtulahend

erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Prokurör

Liia Piirisalu

Määruse tegemise aeg ja koht

25.oktoober 2012.a. Rapla

Kohtuistungi aeg

19.oktoober ja 25.oktoober 2012.a.

Kriminaalasja number

1-12-2479

Kriminaalasi

Kaitsja Kohaldatud menetlusnormid

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Andres Muddi erakorraline ettekanne Raido Helmari kohta. Raido Helmar, isikukood 38704230212, elukoht rahvastikuregistri järgi xxxxx maakond xxxxx vald xxxxxxx, tegelik teadaolev xxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxxx xxxx. Vandeadvokaat Jaan Tedder Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 384 lg. 1, 387 lg. 1, 427 lg. 2, 432 lg. 3

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata täitmisele Raido Helmarile Pärnu Maakohtu poolt 11.aprillil 2012.a. mõistetud vangistust. Tõkend vahistamine tühistada ja Raido Helmar vabastada kohtusaalis. Seoses vahistamisega lugeda vangistusest kantuks üksteist (11) päeva. Kokku on vangistuse kandmata osa üksteist (11) kuud ja kuusteist (16) päeva. Kehtestada Raido Helmari lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootilisi aineid. Lisakohustus algab kohtu määruse kuulutamisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva

jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja kohtu seisukoht Raido Helmar on süüdi mõistetud 11.aprillil 2012.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistatud vangistusega üks (1) aasta, mille kandmisest R.Helmar vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kaheksateist (18) kuulise katseajaga. Raido Helmar on kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 14.jaanuarist kuni 16.jaanuarini 2012.a. jäi vangistuse kandmata osaks üksteist (11) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva. Erakorralisest ettekandest nähtub, et esimene ja ainus kohtumine kriminaalhooldajaga toimus 16.mail 2012.a, mil R.Helmar kirjutas avalduse elukoha vahetuseks. Uueks elukohaks pidi saama xxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxx küla xxxx. 22.mail k.a teatas Harju kriminaalhooldustalituse kriminaalhooldaja, et R.Helmaril ei ole võimalik nimetatud kohta elama asuda. Kriminaalhooldaja teatas sellest R.Helmarile telefoni teel ja määras uue registreerimise ajaks 25.mai.k.a. R.Helmar ei tulnud registreerimisele ega võtnud enam telefoni vastu. R.Helmari võimalik elukoht oli kriminaalhooldajale teadmata. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist. 02.augustiks 2012.a. oli määratud kohtuistung erakorralise ettekande arutamiseks, kuid R. Helmari teadaoleval aadressil saadetud kutse saabus tagasi märkega, et adressaat seal ei ela. 01.augustil k.a. teatati R.Helmarile kohtuistungi toimumise aeg telefoni teel, kuid istungile ta ei tulnud ega teatanud selle põhjusest. Seepärast kuulutati R.Helmar tagaotsitavaks ja valiti tõkendiks vahistamine. R.Helmar ei nõustu vangistuse täitmisele pööramisega ja kinnitab, et ta elas alates k.a. maikuu lõpust 2-3 nädalat xxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxx ema juures ja pärast seda kuni kinnipidamiseni xxxxxxx vallas xxxxxx xxxx isa juures. Samas elab ka tema vend AH. Kuusalust Raplasse kriminaalhooldaja juurde sõiduks puudus tal raha. Kohtule teada antud kohas Rapla maakonnas ei olnud võimalik tal elada ja seepärast esitas ta avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks Harju maakonda. Vabaduses oleks tal võimalus saada tööle ja ta oleks vangistuse asendamiseks nõus tegema üldkasulikku tööd. Elama saaks ta asuda isa või venna juurde. Prokurör toetab vangistuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud, sest R.Helmar asus pärast 16.maid 2012.a. kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma ja tegi seda kuni kinnipidamiseni. Väited kriminaalhooldaja telefoninumbri mitteteadmise ja kriminaalhooldaja poole telefoni teel pöördumise võimatuse kohta ei ole usutavad. Kriminaalhooldaja teatas R.Helmarile allkirja vastu järgmise registreerimise aja 25.mai 2012.a. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus käitumiskontrolli nõuete mittetäitmise korral määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et R.Helmar on kaotanud sidemed lähedastega, mistõttu ei ole tal ka alalist elukohta. Vangistuse täitmisele pööramise korral kaotaks R.Helmar pärast vabanemist veelgi võimalusi ja tahtmist oma elu korraldada ning õiguskuulekalt elada. Kohtuistungil on R.Helmar kinnitanud selleks valmisolekut ja avaldanud soovi kriminaalhooldust jätkata. Süüdimõistev kohtuotsus tehti 11.aprillil 2012 ja siis oli R.Helmari elukoht xxxxxxxxxx xxx t. xxxx, kus elamine sõltus teiste isikute loast. 16.aprillil k.a. tõi R.Helmar kohtusse avalduse, kus teatas elamaasumisest xxxxx maakonda xxxxxxxxxx. Maikuus selgus, et seal ei olnud võimalik elada ja R.Helmar tegi kriminaalhooldajale avalduse elukoha muutmiseks. Kohus leiab, et R.Helmar oleks tegelikult valmis käitumiskontrolli nõudeid täitma, kuid seda sisuliselt on seda takistanud kindla elukoha