Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-2308
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. septembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu K-K.K (K) kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku (Nõmmik) määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 tühistada Viru Maakohtu 25. septembri 2012 määrus ja jätta K-K.K Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega mõistetud karistus täitmisele pööramata. Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada K-K.K viivitamatult vahi alt. Kohustada K-K.K ilmuma pärast vahi alt vabastamist viivitamatult T E KarS § 74 lg 4 alusel pikendada K-K.K Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega kohaldatud katseaega 6 kuu võrra. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada K-K.K käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Süüdimõistetu K-K.K kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
kriminaalhooldaja järelevalve alla ja teda kohustati järgima KarS §-s 75 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustati K.-K. K katseajal õppima T E. Katseaeg algas 12.03.2012.
Kaitsja märgib, et K-K.K on teinud kõik omapoolse selleks (tuli ise vabatahtlikult Eestisse tagasi, et koolis edasi õppida, on aru saanud enda rikkumistest, on kahetsenud), et kohus ei pööraks temale mõistetud karistust täitmisele. Vaidlus puudub selles, et K-K.K täitis korduvalt ja korrektselt T E is kriminaalhooldaja poolt määratud kohustusi. Samuti selgub, et süüdimõistetu hakkas saama igakülgset ravi pärast seda, kui ta oli T E ist viidud Tartusse XXXX vastuvõtule. Tuvastamist on leidnud ka tõsiasi, et pärast XXXX poolt ambulatoorse ravi määramist K-K.K tervislik (XXXX) seisund oluliselt paranes ning ta hakkas igakülgselt osalema nii õppetöös kui ka tegelema spordiga. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdimõistetu rikkus temale pandud kohustusi tahtlikult ilma mõjuva põhjuseta. Kohtu hinnang, et kuna K-K.K on äärmiselt kerge põgeneda T E ist, siis seetõttu ei olegi võimalik tal seal õppimist jätkata, on motiveerimata ning seetõttu ka süüdimõistetu suhtes äärmiselt ebaõige. Antud põhjendust saab tõlgendada ainult nii, et T E ist toimunud põgenemised on seostatavad süüdimõistetu viibimisega koolis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
hinnangul võimaldaks sotsiaalabiprogrammides osalemine K-K.K paremini mõista oma tegude tagajärgi, mis on oluline uute rikkumiste ennetamiseks.
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.