Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2012, Tallinn
Kriminaalasja number
1-12-4062
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
22. oktoober 2012, Tallinn
Kriminaalasi
J.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu
Maakohtu
juuli
2012.
aasta
otsus
lühimenetluses Apellatsiooni esitaja
Kaitsja N.Suvorova
Prokurör
Ringkonnaprokuröri abi Liia Piirisalu
Süüdistatav
J.D, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 5 päeva, vahistatud 25.07.2012.a.
Kaitsja
Vandeadvokaat Eve Jundas
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
KrMS § 238 lg.2 alusel vähendas karistust 1/3, so 2 kuu võrra ja kandmisele kuuluvaks luges 4(neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvas kahtlustatavana kinnipidamise aja 5 (viis) päeva karistusaja hulka. Ärakandmata karistuseks luges 3 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 28.04.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2(kaks) kuud ja 16 päeva võrra. Liitkaristuseks mõistis 6 (kuus) kuud ja 11 päeva vangistust. Kohaldas J.D suhtes tõkendina vahi all pidamist, vahistas ta kohtusaalist ja luges karistuse kandmise alguseks 25.07.2012.a.
kuid kotti ei leidnud. Siis käskis ta teistel taskud ette näidata, mida Rein ka tegi. Seal rahakotti ei onud. Ü aga taskuid ei näidanud vaid tõusis püsti, võttis ratta ja sõitis minema. Tema käitumine oli kummaline. Ta helistas politseisse. Läksid peatusest ära poe suunas. Seal oli Ülo koos ühe mehega. Sinna tuli ka politsei, kes leidis J.D lähedalt maast, rohu seest tema rahakoti, kus olid dokumendid alles, kuid raha oli kadunud/ t.lk.10-11, 12 /. Tunnistaja R.A’i ütlustega sellest, et ta koos J.D ja kannatanuga viibis bussijaamas. Rahakoti kadumise järgselt aitas ta kannatanul seda otsida. Tema näitas oma taskud ette, kuid J.D seda tegemata lahkus. Nemad läksid Ülole järele. Kannatanu kutsus kohale politsei. Ülo taskutest leiti sularaha. Temale teadaolevalt sai Ülol olla sularaha vaid alla 10 euro. Tunnistaja oli talle samal päeval varem andnud 10 eurot maasikaviina, mis tema arvates maksab 3 eurot, ostmiseks. Ülo oli selle pudeli ka ostnud. Ülejäänud raha ei tagastanud/ t.lk. 26-27, 28-29/. Tunnistaja V.T ütlustega sellest, et oli Kati kaupluse juures võsas koos J.D-ga. Sinna tuli ka R.A. Tahtsid jooma hakata, kui keegi ütles, et politsei tuleb. Seepeale võttis J.D midagi taskust ja viskas ära. Ta näitas politseile koha, kuhu Ülo midagi viskas ja see osutus kannatanule kuuluvaks rahakotiks. Ülo tagataskust leiti sularaha, põhiliselt 20 eurosid / t.lk.30/. Tunnistajate A.R ja T.J ütlustega sellest, et vahetult enne politsei tulekut käis J.D poes ja tal oli 20 eurone rahatäht. Kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud tõendid kogumis annavad piisava aluse lugeda tõendatuks, et K.P vara varguse pani toime süüdistatav ja kaitsja väide, et süüdimõistva otsuse tegemiseks tõendid puuduvad on ekslik. J.D on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, et ta raha saamiseks teeb vihtasid ja müüb, kuid ei oska täpsustada kellele ja millal ta täpselt neid müüs. Tema ütlus oktoobri algusest on üldsõnaline ega lükka ümber ülaltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlusi 05.10.2011 toimunu kohta. Süüdistuses esitatud päeva osas on J.D andnud ütlusi, et oli tugevas joobes ega mäleta süüdistuses esitatud päeval toimunut. Kohtu poolt vahetult uuritud tunnistajate V.K’i /t.lk. 56-57/ ja A.Fi /t.lk. 58-59/ ütluste kohaselt olid nad kokku puutunud süüdistatavaga seoses vihtade tegemise ja ostu- müügiga 2011 aasta suvel, augustis. Seega nimetatud tunnistajad ei osanud tõendamiseseme asjaolude kohta ütlusi anda. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul nimetatud aluseid ei esine ja kriminaalasjas kogutud ja kohtu poolt nende kogumis hindamise tulemina on kohus seaduslikult jõudnud järeldusele, et süüdistuses esitatud kuriteo on toime pannud J.D. Apellandi poolt esitatud asjaolu, et tunnistajad ei näinud otseselt kannatanule kuuluva rahakoti võtmist J.D poolt, ei tekita süüdistusversiooni osas selliseid kahtlusi, mis oleksid tõlgendatavad süüdistatava kasuks ja mis annaks aluse õigeksmõistva otsuse tegemiseks.
õigusabiga
seotud
kulutuste
Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja juhatuse 14. juuni 2012 a otsusega muudetud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ / edaspidi Korra/ punktile 16 on määratud kaitsjatasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 192 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele on kaitsja märkinud apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise toiminguteks toimiku materjalidega tutvumise ja kulutatud ajaks pool tundi. Hüvitamisele kuuluvaks summaks 16 eurot. Kohtukolleegium leiab, et selline taotlus on põhjendatud. Kohtuistungist osavõtu ajaks on kaitsja märkinud pool tundi ja hüvitamisele kuuluvaks summaks 16,00 eurot. Korra p 18 kehtestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtumenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. Kohtuistung kestis pool tundi. Seega on selles osas kaitsja taotlus asjakohane ja kooskõlas kohtuistungi protokolliga. Hüvitamisele kuulub 16.00 eurot.
Kaitsja on taotlenud õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest tasu maksmist summas 20,00 eurot, kusjuures on Rapla - Tallinna vahemaaks õigesti märkinud 53 kilomeetrit. Korra p 47 näeb tõepoolest ette õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest tasu maksmist, ning vastavalt advokaadibüroo asukoha kaugusele Tallinnast kohaldub Korra p 47 alap.2 ja taotlus 20,00 euro hüvitamiseks kuulub rahuldamisele. Korra p 54 alusel hüvitatakse advokaadi sõiduauto kasutamise kulud 0,2 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Võttes aluseks ülaltoodud kilomeetrid, kuulub hüvitamisele taotletu alusel 53x 2x0,2 =21,20 eurot. Seega kokku kuulub hüvitamisele 16+16+20+21,20= 73,20 eurot, millel lisandub käibemaks 20% , st. 14,64, kokku 87,84 eurot nagu on kaitsja taotluses märkinud. Apellatsiooni esitas kaitsja. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p 1, seega jäävad J.D süüdistusasjas määratud kaitsja tasu J.D kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, §185 lg 2, §191 lg 1, §387 lg 1 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 14. juuni 2012 otsusest kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele ja õigusabi kulud kuuluvad hüvitamisele summas 87,84 eurot.
Ivi Kesküla
Meelika Aava
Sten Lind
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.