Kohtulahend

teinud ning seega on tegemata 536 tundi üldkasulikku tööd. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 14.06.2012-15.06.2012.a. Kaitsja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi S.K KarS § 424 (enne Harju Maakohtu 04.07.2012 otsust toimepandud kuritegu) järgi ning mõista karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. Tunnistada süüdi S.K KarS § 329 (pärast Harju Maakohtu 04.07.2012 otsust toimepandud kuritegu) järgi ning mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. Tunnistada süüdi S.K KarS § 199 lg 2 p 4 (pärast Harju Maakohtu 04.07.2012 otsust toimepandud kuritegu) järgi ning mõista karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus KarS § 329 ja KarS § 199 lg 2 p 4 (pärast 04.07.2012 toime pandud kuritegude) eest, suurendades raskeimat karistust, ning mõista S.K-le liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada pärast 04.07.2012 toime pandud kuritegude eest mõistetud 6 (kuue) kuuline vangistus Harju Maakohtu 04.07.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 8 kuud ja 28 päeva vangistust) ning mõista S.K-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 1 moodustada liitkaristus enne 04.07.2012 toime pandud kuriteo eest mõistetud 4 (nelja) kuulise vangistusega, lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ning mõista S.K-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustavana kinnipidamise aeg 14.06.2012 kuni 15.06.2012, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev või S.K kinnipidamise päev. Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.K-lt kannatanu PA kasuks tsiviilhagi summas 493 (nelisada üheksakümmend kolm) eurot ja 4 (neli) senti. Välja mõista S.K-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, joobe tuvastamise kulu summas 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu summas 45 (nelikümmend viis) senti. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „süüdistatava nimi, 1-12-9731, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Tuvastatud asjaolud: S.K süüdistatakase selles, et tema 14.06.2012 kella 19:40 ja 19:41 vahelisel ajal Tallinnas Paldiski mnt 44 asuva Statoil tankla juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis ning nimelt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete fentanüül ja metadoon tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani S.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles Harju Maakohtu 04.07.2012 kohtuotsusega karistatud KarS § 424 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks, hoidus kõrvale nimetatud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise täitmisest järgnevalt: 04.08.2012 kella 17:33 ajal Tallinnas Sõle tn 27 juures juhtis tema mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX. Selleks ajaks, s.o 04.08.2012. aastaks oli Harju Maakohtu 04.07.2012 kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas täitmisele pööratud. Seega hoidus S.K kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, s.t pani toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusega, uuesti, ajavahemikus 02.08.2012 kuni 04.08.2012 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX asuva maja hoovist PA kuuluva 200-liitrise segumasina väärtusega 493,04 eurot, mille omastas.

Seega võttis S.K ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi seda isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, s.t pani toime varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad:

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Deniss Medvedev, süüdistatav S.K ja tema kaitsja Liis Toomsalu käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava ja enne 04.07.2012 toime pandud prokurör kohtus süüdistatava S.K karistamist vangistusega 4 (neli) kuud.

kuriteo eest nõuab

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava ja pärast 04.07.2012 toime pandud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava S.K karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava ja pärast 04.07.2012 toime pandud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava S.K karistamist vangistusega 5 (viis) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus pärast 04.07.2012 toime pandud kuritegude eest, suurendades raskeimat karistust, ning mõista S.K-le liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada pärast 04.07.2012 toime pandud kuritegude eest mõistetud 6 (kuue) kuuline vangistus Harju Maakohtu 04.07.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (kokkuleppe sõlmimise hetkel 8 kuud ja 28 päeva vangistust) ning mõista S.K-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 1 moodustada liitkaristus enne 04.07.2012 toime pandud kuritegude eest mõistetud 4 (nelja) kuulise vangistusega, lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ning mõista S.K-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustavana kinnipidamise aeg 14.06.2012 kuni 15.06.2012, s.o kaks päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsioonide, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht:

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub S.K temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.