Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-2605 (09240101930)
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. septembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
kannatanu OÜ Vaarao esindaja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 18. septembri 2012 määrus muutmata ning kannatanu OÜ Vaarao esindaja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 20.03.2012 esitati maakohtule süüdistusakt Vjatšeslav Potapovi süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi. 11.05.2004 sõlmis OÜ Tektonika juhatuse liige V. Potapov eraõigusliku juriidilise isikuga OÜ Vaarao töövõtulepingu nr 12/04 Sillamäel aadressil XXX asuva hoone rekonstrueerimiseks (kaubanduskeskuse hoonele juurdeehituse ehitamiseks). Sealjuures leppisid pooled kokku selles, et töö eest tasutakse järguti – iga kuu eest poolte poolt allkirjastatud tegelikult teostatud tööde vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Töövõtulepingu täitmise käigus esitas OÜ Tektonika juhatuse liige V. Potapov, tegutsedes OÜ Tektonika huvides, 2004. aastal ajavahemikus maist juulini teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil tellija OÜ Vaarao juhatuse liikmele Sergei Guštšinile tasumiseks akte teadvalt suurendatud andmetega teostatud ehitustööde mahtude ja maksumuse kohta, mis ei olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtestatud OÜ EKE Nora ehituskataloogi üksushinnetega. Nimelt:
− teostatud tööde vastuvõtuakti 2004. aasta mai eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 951,9 inimtundi ja tööde maksumuseks 219 191,91 krooni; − teostatud tööde vastuvõtuakti 2004. aasta juuni eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 1589,8 inimtundi ja tööde maksumuseks 290 761,57 krooni; − teostatud tööde vastuvõtuakti 2004. aasta juuli eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 1782,3 inimtundi ja tööde maksumuseks 304 604,05 krooni. Tellija allkirjastas teostatud tööde vastuvõtuakte mai ja juuni kohta. OÜ Vaarao tasus töövõtjale tööde maksumuse mai eest täies ulatuses ehk 219 191,91 krooni ja juuni eest tasus osaliselt ehk 250 000 krooni. Tellija keeldus juunis teostatud tööde eest tasumast 40 761,57 krooni ja palus selgitusi. Ühtlasi keeldus ta tööd vastu võtmast ja allkirjastamast akti 2004. aasta juuli eest summas 304 604,05 krooni ja selle eest tasumast ning palus selgitusi. Kuid OÜ Tektonika juhatuse liige V. Potapov vältis OÜ Vaarao esindaja S. Guštšiniga kokkusaamist ja läbirääkimiste teel selgituste andmist. Selle asemel esitas OÜ Tektonika juhatuse liige V. Potapov kohtule hagi OÜ Vaarao vastu võlgnevuse teostatud tööde eest summas 345 365,62 krooni ja viivise õigeaegselt tasumata jätmise eest summas 132 242,22 krooni nõudes. Viru Maakohus mõistis 06.11.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1204 OÜ-lt Vaarao OÜ Tektonika kasuks välja võlgnevuse ja viivise kogusummas 477 607,84 krooni. OÜ Vaarao täitis kohtuotsuse ja maksis OÜ-le Tektonika välja nimetatud summa. Vastavalt OÜ Inon-Kirde poolt koostatud eelarvele Sillamäel aadressil XXX asuva hoone rekonstrueerimiseks oli kindlaks tehtud üldine tegelik tööjõukulude maht, mille suuruseks oli 2212 inimtundi ja OÜ Tektonika poolt 2004. aasta mais kuni juulis teostatud tööde kogumaksumus, mille suuruseks oli 505 446 krooni. Vastavalt OÜ Kapitaalehitus hinnangul OÜ Tektonika 2004. aasta juunis kuni juulis teostatud tööde kohta koostatud aktide kontrollimisel tehtud kokkuvõttele oli kindlaks tehtud tööjõukulude kogumaht suuruses 1777,8 inimtundi ja nende maksumus suuruses 460 994,81 krooni. Töövõtja OÜ Tektonika poolt nimetatud aktides tööjõukulu kogumahuks oli näidatud 3372,2 inimtundi ja tööde kogumaksumuseks 595 365,62 krooni, mis ei vasta tegelikult teostatud tööde mahule ja nende maksumusele. Vastavalt kõigi OÜ Tektonika poolt 2004. aasta maist juulini teostatud tööde tegeliku maksumuse kindlakstegemisel eksperdi poolt koostatud kokkuvõttele olid mai kuni juuli kohta koostatud aktides ära toodud töömahud ja maksumused valed ja vajasid korrigeerimist. Sealjuures osutas ekspert sellele, et tegelikult teostatud tööde mahtude ja nende maksumuse korrigeeritud andmed on õiged objekti ehitusel ehitusjärelvalvet teostanud OÜ Inon-Kirde poolt koostatud eelarves. Vastavalt sellele eelarvele oli tegelikult teostatud tööde kogumaksumus 505 446 krooni. Ülalnimetatud tegevus oli OÜ Tektonika juhatuse liikme V. Potapovi poolt toime pandud OÜ Tektonika huvides. OÜ Tektonika poolt 2004. aastal ajavahemikus maist juulini Sillamäel aadressil XXX asuva hoone rekonstrueerimisel tegelikult teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige kujutuse loomise teel sai OÜ Tektonika OÜ-lt Vaarao põhjendamatult raha 309 111,53 krooni ehk 19 755,83 eurot, omastas selle ja kasutas seejärel oma igapäevases majandustegevuses, millega tekitas OÜ-le Vaarao varalist kahju. Sellega pani V. Potapov toime KarS § 209 lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. 05.07.2012 eelistungil määras maakohus minna eelistungist üle põhiistungile.
Kohtuistungil esitasid süüdistatav V. Potapov ja tema kaitsja taotluse kriminaalasja lõpetamiseks kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Kannatanu ja tema esindaja ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus, leides, et kriminaalasja ei ole menetletud ebamõistlikult pikka aega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kriminaalmenetlus V. Potapovi süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi tuleb lõpetada kohtulikku arutamist lõpule viimata, kuna on rikutud V. Potapovi õigust kriminaalmenetlusele mõistliku aja jooksul. Maakohtu hinnangul on tegemist keskmise keerukusega kriminaalasjaga. Kriminaalasjas on üks süüdistatav, kannatanu esindaja ning kaks tunnistajat. Tegemist ei ole raske kuriteoga või erilise avaliku menetlushuviga. Seega võimaldanuks kriminaalasja keerukuse aste selle kiiremat lahendamist, kui see on käesolevalt toimunud. Prokuratuurist saabunud dokumentidest nähtub, et kriminaalasja kronoloogia on lühidalt alljärgnev:
menetlustoimingud, nimelt 27.05.2009 oli V. Potapov üle kuulatud kahtlustatavana, olid üle kuulatud tunnistajad ja kannatanu, olid välja nõutud kõik vajalikud dokumendid, kuid kohtueelse menetluse kokkuvõte oli koostatud ainult aasta pärast ja saadetud prokurörile 06.02.2012. Maakohus pööras tähelepanu ka sellele, et kannatanu oli esitanud uurijale mitu hagiavaldust, neist viimane dateeritud 25.09.2011, s.t kahe aasta ja viie kuu möödumisel menetluse alustamisest. Maakohus leidis, et menetlust antud asjas on kunstlikult venitatud, kuid mitte V. Potapovi süül. Dokumentidest ei nähtu, et süüdistatav oleks menetlust takistanud. Seega leidis maakohus, et menetluse senine pikaajaline kestus ei ole tingitud V. Potapovi käitumisest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et süüdistatav oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud või takistanud tahtlikult menetluse läbiviimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates on süüdistataval õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. V. Potapov pole antud kriminaalasja raames olnud vahi all, kuid tema suhtes oli kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Seega, antud menetluses riik oleks pidanud astuma samme menetluse kiiremaks lahendamiseks. Süüdistatava jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte ja seda oluliselt riigivõimu süü tõttu. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kogu menetlus V. Potapovi süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Tegemist on tavalise keerukusastmega kriminaalasjaga ning isik ega tema kaitsja ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks ning menetlejate toimimine on põhjustanud käesoleva asja lahendamisel teatud viivitusi. Maakohus leidis, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole läbi viidud mõistliku aja jooksul ning arvestades hilisemat perspektiivi kohtumenetluses on ilmne, et mõistlikku menetlusaega ületatakse. Maakohus leidis ka, et mõistlikku menetlusaega tuleks hinnata ka sellest seisukohast, et üldmenetluses lõpplahendini jõudmine võtab aega, kuivõrd süüdistatav on jätkuvalt seisukohal, et talle esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja kuriteokoosseis pole täidetud. Keskmise statistika alusel kuulub kõigi kolme kohtuinstantsi läbimiseks ligikaudu kaks aastat, seega on ka asja läbivaatamise alustamise korral kõik vaidlusalused teod lõpplahendini jõudes aegunud. Ülaltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Antud juhul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kannatanu esindaja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse jätkamist. Kaitsja leiab, et kohtueelset menetlust ei ole kunstlikult venitatud. Objektiivseks uurimiseks oli vaja kaasata asja menetlusse spetsialiste ja ekspert. Enne ekspertiisi määramist oli vaja teha eelnev selgitustöö, kes spetsialistidest võis anda eksperdiarvamuse ja millistes küsimustes. Peale selle oli eelnevalt vaja lahendada küsimus rahaliste vahendite eraldamise kohta politseiameti poolt selleks, et tasuda eksperdi töö. Organiseerimise küsimuste lahendamine võttis palju aega. Samuti võttis aega ekspertiisiakti analüüs ning täiendava ekspertiisi läbiviimise vajaduse kaalumine. Veel teatati kannatanule sellest, et kriminaalasja tõlkimine vene keelest eesti keelde võttis kaua aega, kuna politseis ei olnud piisavalt tõlke. Kannatanu arvates tuleb silmas pidada ka seda, et politsei ja uurija tegelevad mitte ainult käesoleva kriminaalasja uurimisega, vaid ka teiste kriminaalasjadega. Seejuures ei sätesta kriminaalmenetluse seadustik kohtueelse menetluse läbiviimisele tähtaegu.
Kannatanu esindaja leiab, et kohus ei arvestanud kõiki ülamärgitud asjaolusid ja sellepärast jõudis ebaõigele järeldusele, et menetlust on kunstlikult venitatud. Kriminaalasjade uurimise praktikas on näiteid veel pikematest kohtueelsetest uurimisest, sealhulgas ka vähem keerulistes asjades, mis ei nõudnud spetsialistide ja ekspertide kaasamist, kuid milliste menetlust pole lõpetatud. Kannatanu esindaja hinnangul ei ole mingit alust eeldada, et käesoleva kriminaalasja menetlemine kõigis kolmes kohtuinstantsis võtaks kaks aastat, kui menetlust kunstlikult ei venitata. 05.07.2012 määras maakohus minna eelistungist üle põhiistungile ning miski ei takistanud kriminaalasja menetlemist. Kaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrusest aru saada, mil moel asjaolu, et kohtueelset menetlust on läbi viidud kriminaalasjas, mis oleks aegunud kaks kuud pärast kriminaalmenetluse alustamist, mõjutab käesoleval ajal kriminaalasja lõpetamist. Maakohtu seisukohast tuleneb, justkui ei oleks vaja kriminaalmenetlust alustada, kui toimepandud kuriteo aegumise tähtajani jääb kaks kuud. Selline seisukoht ei põhine seadusel. Seoses maakohtu viitega tsiviilhagi esitamise võimalusele tsiviilkohtupidamise korras, märgib kannatanu esindaja, et TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega, kui kannatanu OÜ Vaarao esitab käesoleval ajal hagi V. Potapovi vastu tsiviilkohtumenetluse korras, kohaldab kohus kostja taotluse alusel aegumist, kuna hagi esitamise ajaks on kannatanu nõuded V. Potapovi vastu aegunud. Seega on kannatanu seaduslikud õigused ja huvid jäetud täielikult kaitsmata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Sisuliselt samu asjaolusid on Riigikohus menetluse mõistliku aja hindamisel pidanud vajalikuks arvestada ka varem, lähtudes kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ja selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (RK 3-11-43-10, p 30).
hindamisel tõepoolest tähtsust, kas kuritegu oleks peagi pärast menetluse alustamist aegunud või mitte.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.