Kriminaalasi nr 1-12-1916
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2012.a. Jõgeva
Kriminaalasja number
1-12-1916
Kriminaalasi
E.D süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi, G.H süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi, Keio Iila süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3,§ 199 lg 2 p 4,7 järgi, H.M süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 266 lg 2 p 1,3 järgi, J.A süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 7, 9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi, H. Z süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3 järgi.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Süüdimõistetu : H.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus Tartu Maakohtu 28. augusti 2012. määrusele läbi vaatamata ja tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 10 päeva jooksul alates päevast, mis isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega mõisteti H.Z s üüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel
suurendati Tartu Maakohtu 25.02.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra, m õistes H.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1,2,3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 90 0 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrat i töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuots use jõustumisest ning kohustati H.ZKarS § 69 lg 4 alusel järgima KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrat ud kohustust hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu
KrMS § 323 lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 384 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Kohus on seisukohal, et Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole subjektiks, kes saaks esitada Tartu Maakohtu 28.08.2012.a määrusele määruskaebust. KrMS § 384 lg 1 seab määruskaebuse esitamise õiguse sõltuvusse sellest, kas kohtumäärusega, mille peale määruskaebust esitada soovitakse, on kitsendatud või piiratud isiku õigusi või tema seaduslikke huve. Tartu Maakohtu 28.08.2012.a määrusega pikendati H. Z-ilt Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega. Kohtumäärusega, millega pikendati H. Z-ilt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 8 kuu võrra, ei piiratud ega kitsendatud Riigi Tugiteenuste Keskuse õigusi või seaduslikke huve: kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude summat ei vähendatud ja menetluskulude tasumiseks määratud 8 kuu võrra pikendatud tähtaeg mahub seadusega (KrMS § 424, § 423) lubatud ühe aasta piiridesse . Vastupidist ei ole põhistanud ka Riigi Tugiteenuste Keskus esitatud määruskaebuses. Seega on kohus arvamusel, et Riigi Tugiteenuste Keskusel ei ole KrMS § 384 lg 1 järgi määruskaebuse esitamise õigust ning KrMS § 389 lg 1 ja § 323 lg 2 p 2 alusel tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse läbi vaatamata jätmist ja tagastamist takistavaks asjaoluks ka see, et Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus on 19.09.2012.a saadetud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Haide Rimmeli poolt Tartu Ringkonnakohtusse kui põhjendamatu (KrMS § 389 lg 4).
tuleneb põhimõte, mille kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Sama paragrahvi lõike 2 järgi nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega kuuluvad eelviidatust lähtuvalt täitekulud sissenõudmisele võlgnikult kohtutäituri otsuse alusel, mitte kohtulahendiga, millega mõisteti süüdimõistetult välja menetluskulud (käesoleval juhul Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsus). Täitekulude sissenõudmise osas peab kohus oluliseks viidata ka TMS § 2 lg 1 p-le 16, mille järgi täidetakse TMS i- alusel nõuded, mis tulenevad kohtutäituri otsusest kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Seega, kui kohtutäituri otsust täitekulude ja kohtutäituri tasu kohta ei ole vaidlustatud, kuulub kohtutäituri otsusest tulenev nõue kohtutäituri tasu ja täitekulude osas TMS -i alusel sissenõudmisele. Samas peab kohus oluliseks märkida, et täitekulude vaidlustamiseks on ette nähtud eraldi kord (mitte kriminaalmenetluse raames määruskaebuse esitamine täitmisel tekkinud küsimuse lahendamise lahendile). Nii sätestab TMS § 217 lg 1, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 alusel võib kaebuse alusel tehtud kohtutäituri otsusele esitada kaebuse maakohtule. See tähendab, et juhul kui täitemenetluse osaline ei ole nõus täitekulude summaga või ei ole nõus täitekulusid tasuma, kuulub täitekulude osas vaidlustamisele kohtutäituri otsus, millega täitekulud ja kohtutäituri tasu kindlaks määratakse. Kaebuse esitamiseks õigustatud isikuks on täitemenetluse osaline. Selline protseduur saaks aset leida tulevikus kui täitemenetluse osaline täitemenetluskulude suurusega nõus ei ole või kulusid ei tasu.
Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.