1-10-16973/46 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Meelis Smirnovile on esitatud süüdistus selles, et tema, tegutsedes OÜ Kalavara juhtivtöötajana juriidilise isiku huvides, olles Tallinnas Merivälja tee 1-K168 registreeritud OÜ Kalavara (registrikood 10848808) töödejuhataja, kelle tööülesanneteks oli vastavalt töölepingule nr * kalalaevade töö organiseerimine ja suhtlemine ametkondadega kalalaevade töö korraldamiseks, samuti olles OÜ Kalavara 50%-lise osanikuna (osa nimiväärtus 170000 krooni) huvitatud juriidilise isiku majandustulemustest, andis OÜ Kalavara huvides, kasutades oma võimupositsiooni, Läänemerel püügipiirkonna 32-1 statistilistes ruutudes 47H3 ja 47H4 kilu ja räime püüdnud OÜ-le Kalavara OÜ kuuluva kalalaeva * pardanumbriga * kaptenile N. A.-ile käsu jätkata perioodil 10.10.2008.a kuni 05.11.2008.a, s.o. kuni OÜ Kalavara kalalaevale * kalalaeva järgmise taotletud kalapüügiloa nr * väljastamiseni, kalapüüki kaaspüügina, vaatamata sellele, et kapten oli teda õigeaegselt informeerinud räime osas lubatud väljapüügimahu ammendumisest, millega kalapüügiloa nr * kehtivus oli lõppenud ning kaptenit oli Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Läänemaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor A. E. 29.10.2008.a kirjalikult teavitanud räime püügivõimaluste ammendumisest, millise kirja kapten edastas faksi teel OÜ-le Kalavara, millise tööandjalt saadud korralduse kapten täitis, samuti eiras Meelis Smirnov Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Läänemaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektori A. E.-i, kes kontrollis 28.-29.10.2008.a kalalaeva * Lääne maakonnas Noarootsi vallas Dirhami sadamas, telefonilisi selgitusi kalapüügi jätkamise lubamatuse osas. Selliselt kalapüügi ebaseadusliku jätkamise tulemusena ületas kalalaev * Meelis Smirnovi teadmisel ajavahemikul 10.10.2008.a-05.11.2008.a Läänemerel püügipiirkonna 32-1 statistilistes ruutudes 47H3 ja 47H4 kalapüügiloale nr * märgitud lubatud räimepüügilimiidi 178,19 tonni kalalaeva kalapüügipäevikus Dirhami ja Miiduranna sadamates fikseeritud lossimisandmete alusel 40425 kg võrra ning sellega seoses tekitati, võttes aluseks KPS § 25 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 25.07.1995.a määrusega nr 257 kinnitatud Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise korra, mille alusel loata kalapüügil on kahju hüvitamise määr 1 kg kohta 10 krooni, keskkonnale oluline kahju 404 250 krooni ehk 25 836,28 eurot, millises summas on Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu esitanud tsiviilhagi. Sellise tegevusega rikuti Kalapüügiseaduse (KPS) § 6 lg 1, mille kohaselt kala püütakse kalapüügiõiguse alusel, KPS § 131 lg 1, mille kohaselt kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse seal tagab riik, või avamerel, KPS § 161 lg 1, mille kohaselt kalapüügiloa kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui sellega määratud püügivõimalused on ammendatud, KPS § 202 p 2, mille kohaselt kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse kalapüüki ilma kalapüügiloata ning Euroopa Liidu Nõukogu 26.11.2007.a määruse nr 1404/2007, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning nendega seotud tingimused 2008. aastaks artikkel 6 lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui liikmesriigile eraldatud räimekvoot on ammendatud, on selle liikmesriigi lipu all sõitvatel ühenduses registreeritud laevadel, mis püüavad püügipiirkonnas asjaomase kvoodi alla kuuluvat liiki, keelatud lossida sortimata ja räime sisaldavat saaki, Kalapüügieeskirja (KPE) § 44 lg 2, mille kohaselt ei ole räim selline mõõduline kala, mille puhul juhul, kui selle püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud, oleks lubatud kaaspüük. Sellise tegevusega pani Meelis Smirnov toime loodusliku loomastiku kahjustamise, millega tekitati oluline kahju keskkonnale, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 361 lg 1 järgi.

Meelis Smirnovi süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et Meelis Smirnov on varem kriminaalkorras karistamata isik. Arvestades, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, nende süü ei ole suur ning kuna puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kuulub nende suhtes lõpetamisele KrMS § 202 lg.1 alusel. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos ning tegemist ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust kolme aastani. Kuritegu on pandud süüdistatava poolt toime 2008 a oktoobrist novembrini, millest nähtuvalt on selle toimepanemisest möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg- neli aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu tema ühiskonnaohtlikkus ei ole suur. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et kriminaalasi on olnud kohtu menetluses käesolevaks ajaks suhteliselt pikka aega- peaaegu kaks aastat. Tegemist on inimesega, kellel on kindel elukoht ning töökoht, töötades OÜ MR Traali juhatuse liikmena, mistõttu omab ta piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Eesti Vabariigile tekitati kuriteoga kahju 404 250 krooni ehk 25 836,28 euro suuruses summas, mille osas esitas Keskkonnainspektsioon Eesti Vabariigi esindajana tsiviilhagi. Kriminaalasjas on esitatud kohtule kokkulepe teise samas kuriteos süüdistatava OÜ Kalavara suhtes, kellelt kokkuleppe kohaselt kuulub väljamõistmisele kogu kuriteoga tekitatud kahju, millega on kannatanu nõus olnud. Seetõttu on võimalik Meelis Smirnovi positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta riigituludesse teatud rahasumma. Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega ja prokuröri taotlusega, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtusse saadetud kriminaalasja materjalidest ja prokuröri taotlusest selgub, et süüdistatavate süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Lisaks on nad võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse kindla summa, s.o. 1500 eurot. Kohus juhindub KrMS §-st 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg..4.