Kohtulahend

2) 03.05.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 22.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 kuud vangistust; 4) 16.10.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja § 65 lg 2 alusel 1 kuu ja 7 päeva vangistust; 5) 13.05.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1 järgi 5 kuud ja 23 päeva vangistust; 6) 25.11.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 203 järgi 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.H vanglas distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimati 28.09.2012. kartseriga. Soovib vabanedes elama asuda ema juurde, kus elab ka kinnipeetava õe pere. Vabaduses kuritarvitas alkoholi ja narkootikume, alkoholijoobes toime pannud kuritegusid. Vangistuses saab psühhiaatrilist ravi rahustite näol, kuna ärritub kergesti. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38 %. Riskivalemist lähtudes Tartu Vangla ei toeta R.H ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku teabe kohaselt puudub kinnipeetaval vabaduses isiklik elukoht ja sissetulek. Tasumata rahalisi nõudeid on üle 1000 euro. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on alkoholi tarvitamine ja negatiivset mõju avaldav suhtlusringkond. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud (psühhiaatriline ravi). R.H seletas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja eelistab karistuse lõpuni kandmist. Siis on tal lihtsam eluga edasi minna. Annab endale aru, et alkohol on tema kuritegeliku käitumise põhjuseks ja soovib alkoholiprobleemidega tegelda. Vabaduses asuks elama ema juurde, töökohta ei ole. Vangistuses saab ta ravi. Ta kannab vanglas neljandat reaalset karistust. Prokuröri andis kirjaliku arvamuse ning leian, et R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused. Analüüsides sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada R.H tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist alljärgnevatel põhjustel: R.H on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 5-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega ning ta on viibinud ka katseajal, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on viimase 6 kuu jooksul distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et tegelikkuses ei ole antud isiku hoiakutes ja käitumises muutusi toimunud. Kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole sellise isiku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et R.H tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Õigus ennetähtaegselt vangistusest vabastamise küsimuse arutamiseks tekkis KarS § 76 lg 1 p 2 alusel 1/2 vangistusaja ärakandmise järel.

Arvestades R.H isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, ei ole R.H võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. R.H puuduvad vabaduses materiaalsed alused. Elukoha olemasolu ei ole küllaldaseks materiaalseks aluseks vabanemisel toimetulekuks. Tal puudub töökoht. Sissetuleku ja kindla elatusallika puudumise tõttu võib R.H tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korral sattuda raskesse olukorda, mis viib teda kiiresti tagasi karistust kandma. Ka varasemad eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. R.H on enesekriitiline ja on andnud enda olukorrale objektiivse hinnangu. Varasemad karistused on R.H-le mõistetud samasuguste kuritegude eest. Karistused ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest ning ta on jätkanud õigusvastast eluviisi. R.H eluviise on mõjutanud ka sõltuvus alkoholist. R.H-ks on karistuse kandmise ajalkorduvalt distsiplinaarkorras karistatud.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.