Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-9993 kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Virko Vahter 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

arvestatud kaitsjatasu tasumisest

Kriminaalasi nr 1-12-9993 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Virko Vahter ’ it süüdistatakse selles, et tema 08.07.2012 a kell 07:00 paiku tungis valdaja tahte vastaselt, välisukse ukseklaasi lõhkumise teel, Politsei- ja piirivalveameti poolt üüritavasse, Riigi Kinnisvara AS kuuluvasse, Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna hoonesse asukohaga Kuressaare linn, Lossi 7. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises, pani Virko Vahter toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 08.07.2012 a kell 07:00 paiku, olles ukseklaasi lõhkumise teel Kuressaare politseijaoskonda ebaseaduslikult sisse tunginud, solvas Kuressaare politseijaoskonna ruumides asukohaga Kuressaare linn, Lossi 7, seal viibinud ja teenistuskohustust täitvat vormis politseiametnikku – Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna komissari, sõimates teda kui võimuesindajat erinevate ebasündsate, vulgaarsete, isiku inimväärikust alandavate ja politseiametniku elukutset halvustavate sõnadega, alavääristades politseiametniku elukutset ning tema au ja väärikust. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani Virko Vahter toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Virko Vahter’ ile nõutud karistus: KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus neli (4) kuud; KarS § 275 ettenähtud kuriteo eest vangistus kümme (10) kuud. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 10 (kümme) kuud. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg, kahtlustatavana kinnipidamine 08.07.2012 a kuni 09.07.2012 a , s.o. 2 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv karistus vangistus üheksa (9) kuud 28 päeva. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 65 lg 2, 64 sätete kohaselt Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22.03.2012.a. otsusega KarS § 275 alusel mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvale täitmisele. Süüdistatav Virko Vahter andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Võimalusel palub määrata menetluskulu tasumise ositi ja vabastada võimalusel osaliselt menetluskulu tasumisest. XXX Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kriminaalasi nr 1-12-9993 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Süüdistatav on väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. KarS 266 lg1 järgi võib karistusena mõista rahalise karistuse või vangistuse kuni üks (1) aasta; KarS § 275 järgi võib karistuseks mõista rahalise karistuse või vangistuse kuni kaks (2) aastat. Kohus leiab, et kokkuleppes kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetele. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi oli esitatud AS Riigi Kinnisvara poolt summale 22.78 eurot. Süüdistatav on haginõude rahuldanud vabatahtlikult tasudes 19.10.2012.a. kannatanu arveldusarvele 22.78 eurot. Kohtule on esitatud maksmist tõendav maksekorralduse koopia. Asitõendid puuduvad. Tõkend – tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Virko Vahterile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 127 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada Virko Vahteri arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse kuna on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib Virko Vahterile üle jõu. Virko Vahter omab küll töökoha, kuid tema ülalpidamisel on kolm pereliiget. Temal on täita rahalised kohustused eelmise kohtuotsuse järgi. Ta on varem kriminaalkorras karistamata ja temalt on juba menetluskuluna väljamõistetud sundraha.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.