Kohtulahend

2 (3)

Kohtuliku arutamise järeldused Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai J.G aru kokkuleppe sisust. Kohtuistungil selgitas J.G kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. J.G nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. J.G selgitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusega ja nõustub sellega. Süüdistatav palus menetluskulusid vähendada ja võimaldada nende tasumine osadena 10 kuu jooksul. Süüdistatav avaldas, et õpib, ema teda ei toeta, elab toitjakaotuspensionist, mis on 120 eurot kuus. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Menetluskulude vähendamisest ja tasumisest osadena oli juttu kokkuleppe sõlmimisel. Süüdistatava poolt esitatud taotlust menetluskulude osas prokurör toetas. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad J.G-lt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis selles kriminaalasjas on kokku 32 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 eurot. Kohus vähendab väljamõistmisele kuuluvat sundraha poole võrra so 217,50 euro suuruses ja mõistab J.G-lt välja menetluskuludena sundrahast 217,50 eurot, kaitsjale makstud tasu 32 eurot, kokku menetluskulud 249,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundrahast 217,50 eurot jätta riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Heiki Kolk kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.