Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-1727
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu O.U määruskaebus
Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.U määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 24.09.2012 määrusega jäeti O.U temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. O.U kannab karistust Viru Maakohtu 05.03.2012 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi mõistes karistuseks Kars § 65 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 05.03.2012 ja lõpp 11.06.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et O.U tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu
hinnangul on süüdimõistetu ebaotstarbekas.
ennetähtaegne
vangistusest
vabastamine
ennatlik
ja
Kohus märkis, et süüdimõistetut on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest (vargused, asja omavoliline kasutamine), ent ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. Isikut on varem karistatud 3 korral tingimusliku karistusega, mis on kõigil kolmel korral pööratud täitmisele. Lisaks pani süüdimõistetu katseajal toime uue varavastase kuriteo. Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtumäärusest on näha, et O.U ei täitnud registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalprogrammis XXXX treening. Maakohus osundas karistusregistri teatisele, millest nähtub, et kinnipeetavat on 34 korral väärteokorras karistatud, nendest 14 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest, 10 korral avaliku korra rikkumise eest ja 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, s.h 4 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Kohus märkis eeltoodut arvestades, et mõistetud karistused ei ole O.U puhul täitnud uute kuritegude toimepanemisest hoidumise eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus viitas ka vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt O.U kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus pidas positiivseks, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides XXXX treening ja XXXX treening ning on alates 10.05.2012 hõivatud XXXX. Kohus märkis, et vangistuses viibimine avaldab O.U-le enam paranduslikku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama oma vanemate juurde aadressile XXX . Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud. Kinnipeetava ema I.R. ja isa A.R. on allkirjastanud nõusoleku elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas puudub O.U vabanemisel kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Tal on madal haridustase, puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema I.R. töötab ja isa A.R. on XXXX. Mõlemad on nõus O.U vabanemise korral toetama materiaalselt ja moraalselt. Maakohus, arvestades O.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (II astme kuritegude ilmne retsidiivsus), korduvaid karistusi (kuus kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, lisaks võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine ja alkoholijoobes juhtimine), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (tingimuslik karistus on kolmel korral täitmisele pööratud, uus kuritegu katseajal, korduvad väärteod), oli seisukohal, et O.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega ei osuta kriminaalhooldus O.U-le piisavalt mõju. Kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitaks kaasa isiku resotsiaaliseerimisele ja mille kaudu oleks võimalik maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel
vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et uue kuriteo toimepanemise ohtu võivad suurendada ka alkoholi kuritarvitamine ja tasumata rahalised nõuded. Süüdimõistetul oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine ja toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude toimepanemise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O.U, kes palub end vabastada elektroonilise valve alla. Ta juhib kohtu tähelepanu sellele, et on oma õiguskuuleka käitumisega vangistuses näidanud, et ta on võimeline vabaduses viibides mitte toime panema uusi kuritegusid. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja XXXX töötanud. Vabaduses oleks ta toeks isale, kes on XXXX % töövõimetu ja kes tema abi väga vajaks. Elektroonilise valve all olles on tal võimalik saada XXXX. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.