Kriminaalasi nr 1-11-13347
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-11-13347
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Asja läbivaatamise kuupäev
12.10.2012 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid B.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.K, isikukood xxx
Kaitsja
Toomas Alp
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
Vabastada B.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta, millest esimeseks 4 (neljaks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada B.K järgima KarS §75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada B.K suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega 4) osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub 5) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates;
6) alluma elektroonilisele valvele 4 (nelja) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. B.K vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.12.2011 otsusega KarS § 372 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.04.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.10.2011 ja lõpp 07.08.2013. Kinnipidamisasutuses B.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde aadressile xxx xxx. Isikul on keskharidus, eriala puudub. Töökogemust omab ehituse alal juhutöödel, ametlikult on töötanud kahel korral xxx, kokku umbes kuus kuud. Peale eelmist vabanemist, käitumiskontrolli all olles, asus tööle kuid töösuhe katkes 2009.a. lõpus, mil B.K koondati. Uut ametlikku töökohta B.K katseaja jooksul leida ei õnnestunud. Hetkel toetab rahaliselt elukaaslase tütar. Samuti töötab kinnipeetav alates 18.04.2012 vanglas koristajana. Vabanedes asub tööle xxx esitatud vanglale 06.08.2012). Varasemalt sooritatud varavastased kuriteod ei ole otseselt seotud majandusliku kasusaamise eesmärgiga, küll aga praegune. Isiku riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus, käitumiskontrolli all sooritatud kuritegu ja kohtu poolt pandud kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, eiramine. B.K on selle karistuse ajal suhelnud kirja teel teiste vanglate kinnipeetavatega. Varasemalt on korduvalt karistatud alkoholijoobes toime pandud kuritegude eest. Joobes olles on valdavaks agressiivne käitumine. Kinnipeetava väitel probleeme seoses alkoholi tarvitamisega ei ole. Olles käitumiskontrolli all sooritas kinnipeetav uue kuriteo ning eiras kohtu poolt pandud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. Kinnipeetav läbis 2008-2009 aastal Viru Vanglas "sotsiaalsete oskuste treeningu" - alates 2012 osaleb kunstiringis. - alates 18.04.2012 töötab vanglas koristajana. - 06.08.2012 psühholoogiline nõustamine. - 15.08.2012 ettevalmistus osalemaks programmis "vihajuhtimine" Kinnipeetavat on karistatud kriminaalkorras üheksal korral. Reaalset vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud varasemate kuritegudega võrreldes sarnaseks, enamus kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine, mille soodusteguriks on isiku impulsiivsus. Riskihindamise alusel on B.K kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas). Arvestades eeltoodut ei toeta vangla B.K vabastamist elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt
B.K asub vabanedes elama aadressile xxx. Eluruum vastab elektroonilise järelvalve rakendamiseks vajalikele tingimustele ning eelmainitud aadressil on B.K suhtes juba varasemalt edukalt elektroonilist järelvalvet kohaldatud. Korteris elavad täisealised isikud on andnud kirjaliku nõusoleku valveseadmete paigaldamiseks oma elukohta. Ka korteri omanikuks on andnud kirjaliku nõusoleku valveseadmete paigaldamiseks talle kuuluvale elamispinnale. B.K soovib vabanedes asuda tööle xxx. Juhatuse liikme Vxxx Sxxx sõnul tegeleb firma tööriiete õmblemisega. B.K tööülesandeks oleks kontakteeruda erinevate ehitusfirmadega ning pakkuda neile xxx valmistatud rõivaid. Kinnipeetaval oleks võimalik tööd teha kodus, vajalik on peamiselt telefoni ja arvuti olemasolu. B.K vabastati ennetähtaegselt Viru Vanglast Viru Maakohtu 09.02.09 määruse alusel. Katseaja esimese 9 kuu jooksul kohaldati B.K-le elektroonilist järelvalvet, mille kinnipeetav läbis edukalt. B.K asus peale vabanemist tööle xxxx OÜ-sse. Töösuhe katkes 2009.a. lõpus, mil B.K koondati. B.K võttis end 2010.a. jaanuarikuus töötuna arvele. Uut ametlikku töökohta B.K katseaja jooksul leida ei õnnestunud. B.K ei suutnud katseajal hoiduda alkoholi tarbimisest. Kriminaalhooldusametnik tegi 13.06.09 etteteatamata kodukülastuse, mille käigus kontrolliti isiku kainust. B.K tuvastati kerge alkoholijoove (0,13 mg/l). Kriminaalhooldusametnik koostas erakorralise ettekande ja taotles kehtivast seadusandlusest lähtudes karistuse täitmisele pööramist. Samas ei pidanud ametnik karistuse täitmisele pööramist otstarbekaks, kuna muus osas oli B.K-le määratud katseaeg kulgenud positiivselt. Tartu Maakohtu 21.08.09 määrusega jäeti ametniku taotlus rahuldamata. Narkootikumide tarvitamist B.K eitas. B.K täitis talle määratud igakuist rahalist kohustust, tasudes iga kuu 1000 krooni erinevate kohtukulude katteks. Katseaja lõpuks said ühed kohtukulud täielikult ning teised osaliselt tasutud. B.K pöördus SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse psühhiaatri vastuvõtule. Arst leidis, et B.K ei vaja psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi. Hooldusalune küsis ametniku eelnevat luba suhtlemaks mitme kriminaalkorras karistatud isikuga, ametnik vastavasisulised load ka andis. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. B.K taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et B.K on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise järelvalve alla. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.K isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. B.K karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on pikemat aega viibinud vangistuses ja on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt, distsiplinaarkorras karistatud ei ole, osaleb tööhõives. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud, elamu omanik on elektroonilise valveseadme paigaldamisega nõus. Vabanedes on B.K garanteeritud töökoht xxxs.
Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheks andat korda. Vanglakaristust kannab 7 korda ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida B.K võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. B.K soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsiaalprogrammides osalemise näol. Kohus leiab, et B.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata B.K püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu B.K vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.