Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-3804

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Z.V (Z.V) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 7. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 07.09.2012 määrusega jäeti Z.V temale Viru Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsusega tunnistati Z.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel liitkaristusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 04.07.2011 ja lõpp 03.03.2013. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis kinnipeetaval 02.05.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalide ning prokuröri kirjaliku arvamusega ja ära kuulanud süüdimõistetu, leidis, et Z.V tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on 13 korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Enamus Z.V poolt toime pandud kuritegudest on varavastased, kuid ta on toime pannud ka omavolilise sissetungi. Z.V on varem kolmel korral karistatud tingimusliku karistusega. Esimene katseaeg ebaõnnestus ning karistus pöörati täitmisele, viimasel katseajal rikkus Z.V talle kohtu poolt määratud kohustust heastada kahju, millega seoses pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Arvestades Z.V poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (süsteemsed varavastased teise astme kuriteod), korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude ilmne retsidiivsus) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (kriminaalhooldusnõuete rikkumine, uued kuriteod katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), ei olnud maakohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus märkis, et Z.V oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki panna isikut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma – Z.V pani katseajal toime uued kuriteod ega suutnud täita kohustust hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju, karistus pöörati täitmisele, mille ärakandmisele isik ei ilmunud vabatahtlikult ja oli kuulutatud tagaotsitavaks. Z.V ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Selle põhjal leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta Z.V-le piisavalt mõju. Tema käitumine vanglas näitab, et ta ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ega hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Maakohus leidis, et soovides elada seaduskuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seaduskuulekalt vangla režiimi tingimustes. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et Z.V paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leidis, et Z.V võimalused vabanemisel, elukoha omamine, lähedaste toetus (ema näol) ja tõenäoliselt ka töökoht ei kaalu üles tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Suured rahalised nõuded, s.o 7655,57 eurot, omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu Z.V, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu leiab, et maakohus jättis osad asjaolud arvesse võtmata ning teda siiski on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Z.V märgib, et teda ei ole varem vabaduskaotuslikust karistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kahel korral on teda küll tingimisi karistusega karistatud, kuid need karistused sai ta siis, kui oli juba vahi all ja oli selge, et lõplikuks karistuseks tuleb vabaduskaotuslik karistus. Kolmandal korral määrati talle tingimisi karistus 13.01.2009. Z.V täitis korralikult registreerimiskohustust, kuid tal ei õnnestunud täita kannatanule kahju hüvitamise kohustust, kuna ei leidnud tööd. Praegu vabanedes on Z.V olemas töökoht OÜ-s I. Ka vanglas on ta pidevalt olnud tööga hõivatud. Ta on sõlminud kannatanuga kompromisslepingu, mille kohaselt kohustub karistuse kandmise ajal tasuma kannatanule igakuiselt 80 eurot ja vabanedes 200 eurot. Kohustuse täitmise tagamiseks on seatud Z.V ühisomandis olevale kinnistule hüpoteek. Seega, kui Z.V peaks sel korral rikkuma kahju hüvitamise kohustust, jääb ta kodust ilma. Veel märgib ta, et tema ema on andnud garantiikirja lubadusega toetada Z.V igakuiselt 100 euroga. Samuti leiab Z.V, et ühiskonna õiglustunne ei saaks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamisega riivatud. Ennetähtaegsel vabanemisel jääks karistusaja lõpuni umbes 3-4 kuud, kriminaalhooldusele allutataks ta aga terveks aastaks. Samuti oleks ta nõus alluma elektroonilisele valvele. Z.V on teadvustanud kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustuse tõsidust.