Kohtulahend

Asjaolud P.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.08.2011 otsusega KarS § 169 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.04.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati P.H-le mõistetud vangistus 970 tunni üldkasuliku tööga, tegemise tähtajaga 2 aastat, ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 04.01.2012 määrusega pöörati ülalmainitud kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta 18 päeva vangistust reaalsele täitmisele, põhjusel, et isik jättis täitmata kohustuse mitte tarvitada kriminaalhoolduse ajal alkoholi. Karistuse kandmise algus on 30.01.2012 ja lõpp 17.02.2013. Viru Maakohtu 11.09.2012 määrusega jäeti P.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et süüdimõistetut on kuus korda kriminaalkorras karistatud: vara- ja isikuvastaste kuritegude ning avaliku korra rikkumise toimepanemise eest, kolmel korral vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest ning kahel korral ülalpidamise kohustuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, millest mõlemal korral allutati ta kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus. Viimase karistuse puhul üldkasuliku tööga asendatud vangistus pöörati reaalsele täitmisele, kuna olles allutatud käitumiskontrollile, ei täitnud P.H kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodust võib maakohtu hinnangul järeldada, et mittevabadusekaotuslik karistus ja kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda P.H-le piisavat mõju. Maakohtu määruse kohaselt nähtub karistusregistri teatisest ka see, et P.H on neljal korral karistatud väärteokorras, neist ühel korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Maakohus leidis, et eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldaja järelevalve ei ole täitnud P.H puhul eesmärki panna teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi süüdimõistetu enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see maakohtu hinnangul, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus märkis, et vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et P.H on üks kehtiv distsiplinaarkaristus süütamisvahendite olemasolust mitteteavitamise eest ning ta on toime pannud tööülesannete mittekohusetundliku täitmise ja ametniku korraldusega seotud distsipliinirikkumise, mida veel menetletakse. Maakohus viitas ka Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus pidas positiivseks, et kinnipeetav töötab Viru Vanglas 22.06.2012 XXXX , kuid märkis, et sotsiaalprogrammides süüdimõistetu osalenud ei ole. Maakohus tõi välja, et isiku vangistuse eelse ja vangistuse aegse käitumise võrdlemine näitab, et ka vangistuses ehk rangemas režiimis ei ole isiku käitumine laitmatu. Maakohtu määruse kohaselt on vabanedes P.H kindel elukoht, kuid tal ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, mis raskendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ka alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded summas 10 289,39 eurot suurendavad maakohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud ning arvestades P.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduva vägivalla kasutamine, ülalpidamise kohustuse täitmisest kõrvalehoidumine), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine -2 -

ja kontrollkohustuse rikkumine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus rõhutas, et süüdimõistetut on juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki, P.H ei täitnud järelevalve ajal kontrollkohustust ja tarvitas alkoholi. Maakohus märkis, et ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. Maakohus märkis ka, et isik, kes on kuriteo toime pannud, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ja süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P.H kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja P.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas olevaid tehiolusid ja jätnud piisavalt arvestamata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud positiivseid asjaolusid. P.H kaitsja märgib, et kinnipeetavat on küll kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kuid käesoleval ajal on tegemist tema esimese reaalse vangistusega. Kaitsja hinnangul ei võtnud maakohus arvesse ka seda, et tegemist on teise astme kuritegudega ning täitmisele pööratud karistusest 1 aasta 18 päeva on käesolevaks hetkeks ära kantud rohkem kui pool. Määruskaebuse kohaselt on vangistuses kinnipeetavale sellel ajal määratud vaid üks karistus – noomitus, ning tegemist ei ole raske distsiplinaarsüüteoga. Teist rikkumist ei tuleks kaitsja hinnangul kohtuasja arutamisel arvestada, kuna distsiplinaarrikkumise küsimus on veel menetluses ning menetluse tulemust ei ole teada. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus vangla ega prokuröri arvamusega, kes määruskaebuse kohaselt toetavad P.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud kohtuistungil antud seletusega, et P.H on võimalus asuda endisele töökohale, kuid ta ei jõudnud saada tööandjalt garantiikirja. Peale selle on süüdimõistetu ema määruskaebuse kohaselt nõus toetama oma poega vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kaitsja märgib, et P.H on süüdi mõistetud muuhulgas lapse ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidmise eest, kuid Viru Maakohtu 04.01.2012 määrusest, mille alusel pöörati täitmisele Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-9431 29.08.2011 mõistetud karistus, nähtub, et P.H töötas ja täitis lapse ülalpidamiskohustust. Kaitsja hinnangul oleks lapsele kasulik, kui isa ei viibiks vanglas, vaid kriminaalhoolduse all ning P.H-le võiks panna kohustuseks leida endale töökoht ja kustutada elatise võlgnevus. See motiveeriks kaitsja hinnangul ka kinnipeetavat. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetul kindel elukoht ning see erineb varasemast elukohast, mistõttu ei ole põhjendatud maakohtu väide, et kindel elukoht ei takista tal kuritegusid toime panna. Kaitsja märgib, et P.H suhtlusvõrgustiku moodustavad tema ema, vennad ja õed, kellega on tal toetavad ja head suhted ning ka vangla iseloomustuse kohaselt maandab seaduskuuleka ja toetava suhtlusvõrgustiku kujundamine ning alkoholi tarvitavate ja kriminaaltausta isikutega kontakti vältimine uue kuriteo toimepanemise riske. Kaitsja on seisukohal, et vabanedes tähtaegselt viie kuu pärast ilma kriminaalhoolduseta, on süüdimõistetu tavaellu naasmine raskem ning uute kuritegude toimepanemise oht suurem. Kaitsja on arvamusel, et vabastades P.H praegu, on tema üle võimalik teostada kriminaalhooldust vastavalt KarS § 76 lg-le 4, mis distsiplineerib süüdimõistetut ja aitab tal -3 -

korraldada oma elu pärast vabanemist ning vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti võiks kaitsja hinnangul süüdimõistetule panna lisakohustusi: tööleasumise, lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ja sotsiaalprogrammide läbimise kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-5 -

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.