Kriminaalasi nr 1-12-9735
Eesti Vabariigi nimel
12.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav I.G, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus I.G süüdistatakse selles, et tema 13.augustil 2012.a. kella 20.33 paiku Tartu linnas Kastani tänaval juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani I.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.G-le karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära (1 päevamäär 4.10 eurot), s.o 1230 eurot. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus KarS § 70 alusel I.G suhtes asendamisele vangistusega või tema nõusolekul üldkasuliku tööga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub I.G-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses ning kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu ning joobe tuvastamisega kaasnev tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.G KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus kolmsada (300) päevamäära, s.o üks tuhat kakssada kolmkümmend (1230) eurot riigituludesse. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on I.G kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 alusel välja mõista I.G-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti, kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti ja joobe tuvastamisega kaasnev tasu neliteist (14) eurot.
Rahaline karistus tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 4100065035. Menetluskulud tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.