lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-6281/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-6281/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-6281/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.05.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12.oktoobril 2012. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-10-6281

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Kriminaalasi

Süüdimõistetu B.K vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

B.K (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)

Kaitsja

Advokaat Eve Laine riigiõigusabi korras

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras : Vabastada süüdimõistetu B.K temale Tartu Maakohtu 13. mai 2010.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise kohaldamisega. Elektroonilise valve kestuseks B.K-le määrata seitse kuud. Kohaldada B.K-le katseaega karistustähtaja lõpuni, s.o kuni 31.oktoobrini 2014. B.K on kohustatud katseajal täitma KarS § 75 lg. 1 sätestatud kriminaalhooldusnõudeid:

valve

1) elama määratud alalises elukohas XXXX 2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

B.K on kohustatud katseajal täitma KarS § 75 lg. 2 alusel järgmisi kriminaalhooldusnõudeid: 1)mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid; 2) asuma vabanemisest kolme nädala jooksul tööle, selle võimatusel võtma end töötuna arvele; 3) mitte viibima kasiinodes ega ööklubides; 4) alluma vastuvaidlematult elektroonilisele valvele; 5) kriminaalhooldaja soovitusel läbima sõltuvuse ennetusprogramme ja ka muid sotsiaalprogramme Vabastada B.K vanglast pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Elektroonilise järelvalve tähtaega arvata B.K keha külge elektroonilise seadme paigaldamisest. KrMS § 180 alusel välja mõista B.K-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13. mai 2010. a otsusega tunnistati B.K süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 348 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud vangistust. Samuti tunnistati B.K süüdi KarS § 347 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kars § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust B.K-le Tartu maakohtu 06. aprilli 2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust algusega 13. maist 2010. a. Kohtuotsus jõustus 21. mail 2010. a. B.K karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 31. oktoobril 2014. a. B.K on varem kriminaalkorras karistatud:

1.Tartu Maakohtu 02. juuli 2003. a otsusega KarS § 329 järgi 4-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;
2.Tartu Maakohtu 04. mai 2004. a otsusega Kars § 200 lg 1 alusel 2-aastase vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust;
3.Tartu Maakohtu 01. aprilli 2005. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 alusel 3-aastase vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 3 kuu 28 päeva vangistust;
4.Tartu Maakohtu 06. aprilli 2006. a otsusega KarS § 215 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 7, 8 alusel 2 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud vangistust, mille kandmiselt ta 08. oktoobril 2007. a tingimisi enne tähtaega vabastati, kuid Tartu Maakohtu 30. novembri 2009. a määrusega pöörati karistus uuesti täitmisele. B.K on karistatud ka väärtegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.K uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei ole süüdimõistetule vabanedes garanteeritud kindlat töökohta, kuid tema ema ja vend on lubanud teda kuni töökoha leidmiseni materiaalselt toetada. Kindel elukoht on süüdimõistetul vabanemisel olemas oma ema ja venna juures, kes on andnud ka vajalikud nõusolekud ning täidetud on tingimused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks nimetatud elupinnale. Lähedastest on süüdimõistetul lisaks emale ja vennale ka abikaasa ja laps. Süüdimõistetu abikaasa arvates on süüdimõistetu muutunud peale lapse sündi tõsisemaks ja soovib oma kuritegelikke eluviise muuta. Riski suurendavad ka alkoholi tarvitamine ja suhted kriminogeense seltskonnaga. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu B.K kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Vabanedes soovib ta asuda elama oma ema ja venna juurde, jätkata suhteid abikaasa ja lapsega, asuda tööle ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Ta kinnitas, et on oma varasematest õigusrikkumistest tõsised järeldused teinud ning soovib jätkata õiguskuulekalt. Prokurör Jane Pajus oli seiskohal, et B.K võiks vanglast ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. B.K käitumine vanglas on olnud korrektne. Ta on vanglas tegelenud enesetäiendusega, läbinud sotsiaalprogramme, on tegelenud alkoholi ja narkootilise aine võõrutuskuuriga. Elektroonilise järelevalve alla vabastamine on temale distsiplineeriv ning tõhus. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leides, et B.K-le tuleks anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada ning B.K-le panna katseajaks vangla iseloomustuses toodud kohustused. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on B.K ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.K on mitmel korral karistatud ning kannab teist vangistust B.K puhul on positiivne vabanedes kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta on omandanud vanglas keevitaja kutse ja läbinud sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“. XXXX garantiikirja kohaselt saab B.K vabanedes selles äriühingus tööd. Suhted lähedastega säilinud. Abiellunud vangistuse ajal ning suhted abikaasaga head; peres väikelaps. B.K kinnitus kohtuistungil näitab, et tema endiste tuttavatega ei suhtle. B.K on toetav sotsiaalvõrgustik ning tema soov jätkata õiguskuulekat elu. B.K kinnitas tahet täita kriminaalhooldus üldnõudeid ja erinõudeid, mis tema osas Tartu Vangla iseloomustuses kirjas ning nõudeid mis kohus temale vabanemisel paneb. Kohtunik nõustub prokuröriga selles, et toetav sotsiaalvõrgustik ning B.K tahe täita kriminaalhooldusnõudeid, samuti elektrooniline valve katseaja algul peaks võimaldama ja suunama B.K õiguskuulekat käitumist ning tagama kontrollnõuete täitmise. See peaks vähendama uued kuriteoriskid B.K osas. Lähtudes eeltoodust kohus vabastab B.K ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Vabastada süüdimõistetu B.K temale Tartu Maakohtu 13. mai 2010.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve kestuseks B.K-le määrata seitse kuud. Kohaldada B.K-le katseaega karistustähtaja lõpuni, s.o kuni 31.oktoobrini 2014. B.K on kohustatud katseajal täitma KarS § 75 lg. 1 sätestatud kriminaalhooldusnõudeid: B.K on kohustatud katseajal täitma KarS § 75 lg. 2 alusel järgmisi kriminaalhooldusnõudeid: mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid; asuma vabanemisest kolme nädala jooksul tööle, selle võimatusel võtma end töötuna arvele; mitte viibima kasiinodes ega ööklubides; alluma vastuvaidlematult elektroonilisele valvele; kriminaalhooldaja soovitusel läbima sõltuvuse ennetusprogramme KrMS § 180 alusel välja mõista süüdimõistetult B.K-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.