Kriminaalasi nr 1-12-3991
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
11.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jane Pajus kaitsja advokaat Eve Laine osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu R.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leidis: R.I tunnistati Tartu Maakohtu 27.aprilli 2012.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel suurendati mõistetud karistust R.I-le Tartu Maakohtu 26.jaanusri 2012.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 5 päeva vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 päeva vangistust, mille kandmist arvestada 27.apillist 2012.a. Kohtuotsus jõustus 15.mail 2012.a. R.I karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 01.mail 2013.a. R.I-st on varem kriminaalkorras karistatud:
Käesolevaks ajaks on R.I ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus arvestab positiivsena, et vabaduses on R.I olemas kindel elukoht ema juures, mis vastab ka elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekud. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta on töötanud majandustöödel, temaga on vesteldud alkoholi kuritarvitamisest ja selle tagajärgedest ning ta mõistab oma kuritegeliku käitumise riskitegureid ja enda rolli oma käitumise kujundamises. Vähemalt sõnades on tal olemas ka motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ja alkoholist, narkootikumidest ning hasartmängudest hoidumiseks. Samas aga peab kohus arvestama, et R.I-st on kriminaalkorras karistatud juba 11 korral ning reaalset vangistust kannab ta 7 korda. Tema suhtes mõistetud karistust on jäetud varasemalt tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt 2 korral ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ja rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Seega ei ole varasemad kuriteod, nende eest mõistetud karistused ja antud võimalused oma karistuse vabaduses ärakandmiseks süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil, mida on mõjutanud ka tema poolne sõltuvusainete tarvitamine ja hasartmängusõltuvus. Samuti tuleb õigusvastase käitumise mõjuteguriks lugeda kriminaalse tutvusringkonnaga lävimist, millele viitab kuritegude toimepanemine grupis. Kuigi käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul on süüdimõistetul väidetavalt olemas kindel töökoht, siis nähtub materjalidest, et ka tema potentsiaalne tööandja on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, mistõttu ei ole välistatud, et nimetatud töökohale asumisega kaasneks süüdimõistetule hoopis negatiivne mõjutus, mitte ei aitaks see tema kuriteoriske maandada. Samuti tuleb jätkuvaks riskifaktoriks lugeda süüdimõistetu poolt võimalikku sõltuvusainete tarvitamise ja hasartmängude mängimisega jätkamist. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu motiveeritud neist nüüdseks hoiduma, siis tuleb arvestada, et ka varasemalt on see tal korduvalt ebaõnnestunud. Seega leiab kohus, et pikemaaegsem vangistus ja seega ka sõltuvusainetest ja hasartmängudest hoidumine tagaks süüdimõistetule paremad võimalused vabaduses hakkamasaamiseks ja sõltuvusprobleemidest hoidumiseks, kui käesoleval ajal vabanemine. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.I katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Samuti on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks käesoleva ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse tingimusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Riik ei saa anda korduvalt positiivseid võimalusi süüdimõistetule, keda on mitmel korral varasemalt usaldatud ja tema suhtes on kohaldatud kergemaid karistuse kandmise viise, kuid vaatamata riigipoolsele suhtumisele on süüdimõistetu jätkuvalt olnud ohtlik ühiskonnale vabaduses olles. Seega ei ole põhjust teda järjekordselt usaldada. Kui isik ei ole juba varasemalt korduvalt hakkama saanud ennetähtaegse vabastamise
ja kriminaalhoolduse tingimustega, siis ei ole põhjust uskuda, et ka peale käesolevat lühiajalist vangistust oleks asjaolud oluliselt muutunud. Arvestades R.I-le varasemalt korduvalt antud võimalusi, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise korduvust, on ilmne, et tema puhul sellise isikuga tegemist ei ole. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata R.I (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 27.aprilli 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista R.I-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu üheksakümmend kuus (96) eurot 80 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe (1) aasta jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.