Kohtulahend

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 01.11.2012.a.

Asjaolud ja menetluse käik: R.N süüdistatakse selles, et tema, olles 25.10.2011.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 15.09.2012.a. kella 10.05 ajal Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 asuvast Viru Keskuse kauplusest Tiimari, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 5 tk märkmikku kogumaksumusega 32.50 eurot, pannes nimetatud kauba müügisaalis endale põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjuste, kuna R.N peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti on R.N-ile süüdistus esitatud selles, et tema, süstemaatiliselt varguseid toime pannud isikuna, 23.09.2012 kella 14.56 ajal Tallinnas, Tähesju tee 8 asuvas Bauhaus Eesti UÜ-le kuuluvas Bauhausi kaubamajas varguse eesmärgil võttis pakendist välja tangide

komplekti Knipex kuuluvad tööriistad maksumusega 65 eurot, pani need endale taskutesse ning väljus kauplusest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt kaupluse ees tänaval. Seega R.N, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kuivõrd kaup on omanikule rikkumata kujul tagastatud, ei ole tsiviilhagi esitatud. Menetlus kohtus: Kohtuistungil R.N selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist R.N ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: 15.09.2012.a. episoodi kohta: • Tiimari Baltic AS avaldus 15.09.2012.a (tl 2), et sel päeval proovis isik müügisaalist väljuda Tiimarile kuuluva kaubaga – märkmik 5 tk kogusummas 32,50 eurot. Kaup rikkumata kujul kauplusele tagastatud. • Tunnistaja JLütlused (tl 4) selle kohta, kuidas ta nägi kaupluses meesterahvast, kes pani põue 5 märkmikku kogumaksumusega 32,50 eurot ja lahkus kauplusest nende eest tasumata. Kirjeldab isikut kui kõhna kehaehituse, tumeda jope, heleda nokamütsi ja väikese kilekotiga. • Tunnistaja RT ütlused (tl 5) selle kohta, kuidas 15.09.2012.a. turvatöötajana tööl olles pidas kinni isiku, kelle juurest avastati Tiimari kauplusele kuuluvat tasumata kaupa. • 25.10.2011.a. Harju Maakohtu otsus (tl 22-23), millega viimati karistati R.N KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi. • Kahtlustatav R.N ütlused (tl 11-13), milles tunnistab kuriteo toimepanemist. Selgitas, et 15.09.2012 kl 10 sisenes Viru keskuse Tiimari poodi, nägi laual märkmikke, müügisaalis kedagi ei näinud, otsustas märkmikud varastada – võttis 5 märkmikku ja pani need jope alla. Pärast poest väljumist peeti ta koheselt kinni. 23.09.2012.a. episood: • Bauhaus Eesti UÜ avaldus (tl 2), millest nähtub, et meesterahvas püüdis 23.09.2012 varastada kaupa (tangide komplekt) maksumusega 65€. Kaup rikkumata kujul kauplusele tagastatud. • Tunnistaja RP ütlused (tl 3-5), et 23.09.2012.a jälgides videokaamera kaudu Tähesaju tee 8 asuva kaupluse Bauhaus müügisaali, märkas tumedates riietes meesterahvas, kes avas pakendi tööriistaga Knipex, võttis sealt kolm eset, pani selle ostukorvi, liikus teise müügiosakonda. Seal pani eelnevalt võetud kolm tööriista jope taskusse. Isik peeti kinni. • R.N poolt kahtlustatavana antud ütlused (tl 15-18), milles ta tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi. Selgitas, et 23.09.2012.a läks Lasnamäel asuvasse Bauhaus

kauplusesse, et varastada midagi. Poest võttis tangide komplekti, teises osakonnas pani selle jope taskusse, pärast turvavärava läbimist peeti turvatöötaja poolt kinni. • Asitõendi CD-l asuva turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll (tl 21-27), milles on fikseeritud kahtlustatava tegevus müügisaalis. 23.09.2012.a kl 14.53 tumedasse riietatud meesterahvas võtab letilt karbi ning võtab selle sisu välja (fotod 1-3), seejärel paneb midagi ostukorvi ja kõnnib müügisaalis (fotod 4-5), seejärel toimetab vitriini taga (fotod 67) ning läbides turvavärava, peeti kinni (fotod 8-9). Jope taskust võtab välja 3 tangidega sarnanevat eset. • Harju Maakohtu 25.10.2011 otsus (tl 41-42), millest nähtuvalt on R.N varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.N süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning R.N tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2 p.9-§ 25 lg.2 järgi. R.N, sisenedes kauplustesse, tegutses kavatsetult – tal oli juba eelnev soov ja eesmärk midagi varastada, st ta sisenes kauplustesse eesmärgiga panna toime õigusvastane tegu. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleva kuriteo toimepanemise eest taotles prokurör kohtus R.N karistamist liitkaristusena 11 kuu ja 29 päevase reaalse vangistusega. Kaitsja vaidles sellisele karistusele vastu ning leidis, et kahe varguse katse episoodi eest 9 kuud vangistust on liialt range, kuivõrd on tegemist väga väikese astmega kuriteoga, isik kahetseb puhtsüdamlikult. Kohus leiab, et karistamise aluseks on siiski isiku süü ning seetõttu on R.N-ile võimalik mõista karistusena vangistus, mis on ligilähedane minimaalse sanktsiooni määrale. Kuivõrd käesolevad episoodid on toime pandud katseajal, tuleb R.N-ile mõista liitkaristusena reaalne vangistus. Viimase kohtuotsusega (so 25.10.2011.a) mõisteti R.N-ile karistus KarS § 424 ja KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. R.N-ile määrati katseajaks 2 aastat, so katseaja lõpp 24.10.2013.a. Kohtule nähtub, et süüdistatav suhtub talle määratud karistusse kergekäeliselt, ta ei ole suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seadusekuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Uusi kuritegusid hakkas sooritama vähem kui aasta möödudes katseaja algusest, tema käitumises on välja kujunenud süstemaatilisus – kaks varguse katset nädalase vahega ühe kuu jooksul. Seega R.N oli teadlik tagajärgedest, kui ta jätkab katseajal uute kuritegude toimepanemist, sh ta pidi olema teadlik, et talle mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Lähtudes eeltoodust ei ole usutav, et R.N suudab jätkata seadusekuulekat elu. Samuti ei ole võimalik süüdistatavat karistada rahalise karistusega, kuivõrd süüdistatav ei tööta. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatavale asenduskaristusena kohaldada üldkasuliku töö tegemist, kuivõrd üldkasuliku töö määramisel arvestab kohus muuhulgas ka süüdlase isikut. Arvestades asjaolu, et R.N on varem kohtulikult karistatud 13-l korral, sh korduvalt sarnaste kuritegude toimepanemise eest, samuti korduvalt väärteokorras pisivarguste eest, ei pea kohus sellist asenduskaristust tulemuslikuks ja efektiivseks. R.N ise ei osanud selgitada, miks ta otsustas kauplustest kaupa varastada. Kohtule ei ole usutav, et vabaduses olles suudaks süüdistatav R.N hoiduda õigusrikkumiste

toimepanemisest ning käituda seadusekuulekalt. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud, sest R.N ei ole oma varasematest karistustest õppinud ning ta on jätkanud uute kuritegude sooritamist, uued kuriteod on toime pandud katseajal. Seega tuleb R.N-ile mõista liitkaristusena reaalne vangistus. Uue kuriteo toimepanemine enne katseaja möödumist kinnitab, et eelnev karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.