Kohtulahend

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: G.H süüdistatakse selles, et tema koostas 21.04.2012 Tallinnas võltsitud pangaväljavõtte, millest oleks näha 21.04.2012 VA 2000 euro ülekandmist kanntanu kontole selleks, et kanntanu VA veenduks sõiduauto Saab 9000 reg nrXXX kokkulepitud ostuhinna tasumises G.H poolt ning vormistaks nimetatud sõiduki ostu-müügilepingu, mille tulemusel G.H omandaks sõiduauto Saab 9000 reg nr XXX ning vabaneks kohustusest tasuda sõiduki ostuhind. Seega G.H võltsides dokumendi, mille alusel oli võimlaik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest , pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 21.04.2012 saatis VA elektroonilise posti aadressile enda poolt võltsitud pangaväljavõtte selleks, et veenda müüjat VA sõiduauto Saab 9000 reg nr XXX kokkulepitu ostuhinna- 2000€ tasumises, vormistada müügitehind ja seeläbi omandada müügitehingus ostjale kuuluv õigus nõuda sõiduki üleandmist müüjalt VA ning vabaneda ostja, so enda kohustusest tasuda ostuhind 2000€. Seega G.H, kasutades võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest pani toime KarS §345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, 21.04.2012 Tallinnas, lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse VA elektroonilise posti teel pangaväljavõtte saatmisega selle kohta, et on tasunud sõiduauto ostuhinna 2000 € VA kontole, teades, et tegelikkuses sellist ülekannet ei tehtud. Sellise kontoväljavõtte eistamise tulemusel sai G.H XXX garaaži juures VA sõidki Saab 9000 reg nr XXXostu-müügilepingu sõlmimise tulemusel endale. Seega G.H saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteo tulemusel saadud sõiduauto Saab 9000 reg nr XXX Tsiviilhagi esitatud VA poolt 2000 eurot. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav G.H, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid alljärgneva kokkuleppe:

-3-

Süüdi tunnistada G.H KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Süüdi tunnistada G.H KarS§ 344 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.H KarS§ 345 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS§ 64 lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista G.H-le liitkaristus 04.05.2012.a. Harju Maakohtu otsusega kandmata karistusega 6 kuud ja 20 päeva, lugedes kergem karisus kaetuks rakseimaga ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka G.H eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2012.a. kuni 09.10.2012.a., s.o. 1 kuu ja 6 päeva ning ärakandmisele kuulub 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest, s.o. 6 kuud ja 20 päeva –on ja jääb G.H asendatuks 04.05.2012.a. Harju Maakohtu otsusega määratud üldkasuliku tööga 400 tundi. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o. 4 kuud ja 4 päeva KarS § 69 lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ning mõista G.H-le karistuseks 248 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö (kokku 648 tundi) tegemise tähtaeg on 2 aastat. KarS § 69 lg 4 järgi kohustada G.H üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. Kohtuistungil jäid süüdistatav G.H sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on G.H endale võtnud kohustuse hüvitada tsiviilhagi 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõutumisest. . Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel G.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1;§ 344 lg.1;§ 345 lg.1 järgi ning talle tuleb mõista karistused sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kuivõrd G.H-lt on juba varasema kohtuotsustega välja mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, ei saa temalt enam sundraha välja mõista, kuna süüdistuses märgitud kuriteo episood on toime pandud peale viimastes kohtuotsustes nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1-24-11). Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

-4-

Piret Liivo Kohtunik

-5-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.