Ärakiri
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-9642 (12257000208)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
S.F süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Marelle Ulla
Süüdistatav
Kaitsja
S.F – IK xxx, elukoht *, telefon *, * kodanik, emakeel * keel, *haridusega, töötab * , karistatud: 1) 14.09.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 2 kuud 20 päeva vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 10 päeva ja ülejäänud 2 kuust 10 päevast vangistusest vabastati KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; 2) 20.03.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 4 kuud vangistust, millest vabastati KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, väärteokorras karistatud: 1) 22.07.2010 Põhja Prefektuuri poolt LS § 74 (58) alusel rahatrahviga 191.73 €; 2)04.08.2012 Põhja Prefektuuri poolt LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 24 €; 3) 15.08.2012 Põhja Prefektuuri poolt LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 300 € ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 08.10.2012 – 09.10.2012 Vandeadvokaat Urmas Simon
Ärakiri
Ärakiri kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. S.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellele on Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 15.08.2012 otsusega LS § 224 lg 1 alusel kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks, juhtis 08.10.2012 kella 07.20 ajal Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 61. kilomeetril Rohuküla suunas Vaiper Veod OÜ -le kuuluvat ja enda kasutuses olevat mootorsõidukit - külmikautot Scania registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,03 mg/l ± 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,93 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis S.F mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, samuti Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodu alusel S.F-i süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus S.F-ile nõutud karistus : KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08-09.10.2012.a s.o 2 päev vangistust ja ärakandmisele kuulub 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud 7 kuud 28 päeva vangistust 20.03.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks on 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada ärakandmata karistus 11 kuud 26 päeva (356 päeva) vangistust 712 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks on 2 aastat. ÜKT tegemise ajal kohustub S.F järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lõike 2 alusel määratud kohustust: 1. Mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab S.F süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – S.F suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. S.F on kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.10.2012 /tl 15-16/ s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:
Ärakiri Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. S.F-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290):2= 217 eurot 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale U.Simon S.F kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 145.68 eurot /tl 33/ ja kohtumenetluses 57.60 eurot, kokku 203,28 eurot. Kaitsja taotle jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kuna S.Peek`il on tasumata eelmine rahatrahv ja kaotab töökoha. Samuti pole S.F selles süüdi, et kaitsja on tulnud teisest piirkonnast. Kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmise alused on sätestatud KrMS § 180 lg 3 – kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lubaks kohtul KrMS § 180 lg 3 alusel kasvõi osaliseltki menetluskulud riigi kanda jätta. S.F kinnitas kohtuistungil, et loodab endises töökohas tööd jätkata, kuid seda mitte autojuhina kuni juhtimisõigus puudub. Eelnevalt mõistetud rahatrahvi mittetasumine ei ole menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kaitsja taotles kohtus, et menetluskulude tasumine määrataks ositi, sest korraga ei ole võimalik neid kulusid tasuda, kuna hetkel ei ole teada, kas ja millal tööd saab. Kohus rahuldab selle taotluse. /allkiri/ Piia Jaaksoo
Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.