Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-10164
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 17. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu V.D (V.D) määruskaebus
Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 17. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu V.D määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 17.09.2012 määrusega jäeti V.D temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.D kannab karistust Tartu Maakohtu 06.09.2010 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 263 p 3 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 20.05.2010 ja lõpp 20.05.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega alates 31.07.2012.
Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus oli seisukohal, et V.D tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, vaatamata formaalsete eelduse esinemisele. Kohus leidis, et isiku ennetähtaegne vabastamine olukorras, kus tema suhtes on menetluses kriminaalasi seoses vangistuses toimepandud kuriteoga, oleks ennatlik. Kui isik ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes, puudub alus arvata, et ta suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid. Ka süüdimõistetu eelnev elukäik ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist – ta on ka varem katseajal kuriteo toime pannud. Seega tuleb V.D karistus lõpuni ära kanda ja seejärel asuda realiseerima oma positiivseid kavatsusi. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu V.D esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles palub end vabastada tingimisi enne tähtaega. Ta leiab, et on teinud vanglas kõik endast oleneva, et vabaneda ennetähtaegselt ning alustada seaduskuulekat elu. Ta on kandnud vangistusest ära 2/3 ja kahetsenud alaealisena tehtud tegusid. Vabanedes soovib ta tõestada, et pikem vangistus on teda õpetanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
kahel korral allutatud ka kriminaalhooldaja järelevalvele, mõlemal korral on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, tarvitades alkoholi ja pannes toime uue, vägivallaga seotud kuriteo. Samuti rikkus ta korduvalt registreerimisnõuet ja nõuet omandada XXXX ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus ennatlikuks V.D tingimisi vabastamist, kuna suure tõenäosusega ei suuda ta järgida sellega kaasnevate käitumiskontrollinõuete täitmist.
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.