Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohus arutas T. Tammistele ja P. Nyakile esitatud järgmist süüdistust.

1.1

T. Tammiste töötas Narva XXXX na, olles seega ametiisikuks KarS § 288 mõttes.

24.01.2011.a. esitas Rahandusministeeriumi Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond N L e Rahandusametile päringu, milles palus selgitada 13.07.2010.a. sõlmitud avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise lepinguga nr 130710 Narva linnale võetud rahaliste kohustuste asjaolusid. Samuti paluti hiljemalt 31.01.2011 esitada tutvumiseks kõik asjassepuutuvad materjalid. Eelnimetatud lepingu oli Narva linn (N L ) XXXX T. Tammiste isikus sõlminud AS-iga Astri-Narva viimase poolt seoses ristmiku ja tänava (Tallinna mnt ja 3. Roheline tn ristmik ning tee

31.01.2011.a. koostas N L e Linnavara- ja Majandusameti jurist M.A. P. Nyakk’i korraldusel ja P. Nyakk’i juhiste kohaselt lepingu nr 130710 lisa (täienduse), millele P. Nyakk käskis sõlmimise kuupäevana kanda 21.12.2010.a. Taolisel moel tegelikkusele mittevastavate andmete lepingusse sisestamise varjatud eesmärgiks oli hoiduda VLES § 81 lõigetes 8 ja 9 sätestatud sanktsioonidest, varjata 13.07.2010.a. AS-iga Astri -Narva sõlmitud lepinguga Narva linnale võetud pikaajaliste rahaliste kohustuste tegelikke asjaolusid ning luua Rahandusministeeriumile ekslik ettekujutus sellest, et Narva linn on juba 2010.a. eelarveaasta jooksul sõlminud AS-iga Astri- Narva kokkuleppe, mille kohaselt võib Narva linn AS-ile Astri- Narva maksta lepinguga ettenähtud hüvitise ennetähtaegselt. M.A. avaldas lepingu lisa koostamise käigus lepingusse märgitud kuupäeva osas küll imestust, kuid P. Nyakk rahustas M.A. väljamõeldud ettekäände abil ja veenis M.A. selles, et kõik on korras ja seaduslik. Pärast lepingu lisa valmimist lasti see 31.01.2011.a. allkirjastada AS-i Astri- Narva esindajal, kes sarnaselt M.A. polnud teadlik lepingu täienduse koostamise varjatud ja tegelikest põhjustest. Tarmo Tammiste, olles teadlik asjaolust, et vajadus lepingu nr 130710 täiendamiseks tekkis alles 2011.a. jaanuaris ja et 2010.a. detsembris polnud linna ja AS-i Astri- Narva vahel sõlmitud veel mingeid täiendavaid kokkuleppeid, allkirjastas 31.01.2011.a. Narva XXXX na ja Narva linna esindajana avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise lepingu nr 130710 lisa (täienduse), mis oli ettevalmistatud P. Nyakk’i juhiste kohaselt ja mille sõlmimise kuupäevaks oli märgitud tegelikkusele mittevastav 21.12.2010.a. Seejuures puudusid T. Tammistel allkirjastamise hetkel Narva Linnavolikogu volitused eelpool nimetatud lepingu lisa allkirjastamiseks. Pärast lepingu nr 130710 valeandmeid sisaldava lisa (täienduse) allkirjastamist edastati see vastuseks Rahandusministeeriumi Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna päringule 31.01.2011.a. T. Tammiste poolt allkirjastatud vastuskirja lisana koos teiste linna ja AS Astri- Narva vahel 13.07.2010.a. sõlmitud avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ning finantseerimise lepinguga linnale võetud rahaliste kohustuste asjaolusid puudutavate dokumentidega Rahandusministeeriumile. Samuti anti nimetatud lepingu lisa Narva linna erinevatele ametitele, raamatupidamisele, aga samuti AS-ile Astri- Narva. T. Tammiste tegevus nimetatud lepingu lisa allkirjastades ja lepingu lisa õiguskäibesse andes on vaadeldav ametiisiku poolt dokumendi intellektuaalse võltsimisena ja võltsitud dokumendi väljaandmisena, mis oli toime pandud P. Nyakk’i kaasabil. Süüdistuse kohaselt pani T. Tammiste kirjeldatud viisil käitudes toime ametiisiku poolt dokumendi võltsimine või võltsitud dokumendi väljaandmise, s.o ta pani toime kuriteo KarS § 299 lg 1 mõttes. 1.2 Pärast käesolevas süüdistuses eelpool kirjeldatud moel ja asjaoludel lepingu nr 130710 lisa (täienduse) allkirjastamist saatis N L e huvides tegutsev Narva XXXX T. Tammiste 31.01.2011.a. vastuseks Rahandusministeeriumi Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna päringule koos teiste linna ja AS Astri-Narva vahel 13.07.2010.a. sõlmitud avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise lepinguga linnale võetud rahaliste kohustuste asjaolusid puudutavate dokumentidega ministeeriumile ka lepingu nr 130710 valeandmeid (lepingu lisa sõlmimise kuupäevana märgitud 21.12.2010 ei vasta tegelikkusele) sisaldava lisa (täienduse). T. Tammiste taolisel moel tegutsemise eesmärgiks oli varjata Rahandusministeeriumi ees 13.07.2010.a. AS-iga Astri-Narva sõlmitud lepinguga Narva linnale võetud pikaajaliste rahaliste kohustuste tegelikke asjaolusid ja tekitada Rahandusministeeriumile ekslik ettekujutus sellest, et Narva linn on juba 2010.a. eelarveaasta jooksul sõlminud AS-iga Astri-Narva kokkuleppe, mille kohaselt võib Narva linn AS-ile Astri-Narva maksta lepinguga ettenähtud hüvitise ennetähtaegselt. Samuti oli taoliste valeandmete esitamise eesmärgiks vältida VLES § 81 lõigetes 8 ja 9 sätestatud sanktsioone, saada seeläbi Riigieelarvest N L e eelarvesse eraldisi eelarvete tasandusfondi kaudu (RES § 9 lg 2) ja

tagada tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade jätkuv ülekandmine Narva linnale (TuMS § 5 lg 2). Valeandmed KarS § 280 mõttes on andmed, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Valeandmed loetakse esitatuks, kui süüdlane teeb need ametiasutusele sellisel viisil kättesaadavaks, et viimasel on võimalik seal leiduvaid juriidilise tähtsusega fakte teadmiseks võtta. Tähtis pole, kas isik või asutus, kellele valeandmed esitati, ka tegelikult nendega lähemalt tutvub ja seal leiduvad faktid arvesse võtab. Vastav koosseisuelement on täidetud juba ainuüksi andmete tutvumise võimaldamisega. Eeltoodud tegevusega pani T. Tammiste riikliku süüdistaja hinnangul toime ametiasutusele valeandmete esitamine, kui see on toime pandud muu hüve või tulu saamiseks, s.o KarS 280 lg 1 mõttes. 1.3 P. Nyaki tegevus, mis seisnes valeandmeid sisaldava lepingu täienduse teksti koostamise korraldamises ning soovituses saata selline lepingu täiendus vastuseks Rahandusministeeriumi päringule, oli vaadeldav intellektuaalse ja ainelise kaasaaitamisena T. Tammiste poolt toimepandud kuritegudele, s.o kaasaaitamisena nii dokumendi võltsimisele ja väljaandmisele kui ka ametiasutusele valeandmete esitamisele, mis kvalifitseeriti vastavalt KarS § 22 lg 3 - § 299 lg 1 ja § 22 lg 3 - § 280 lg 1 järgi.

Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega pole tuvastatud, et Tarmo Tammiste oli 31.01.2011 dokumendi allkirjastamisel ja selle väljaandmisel teadlik dokumendi valest kuupäevast. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed tõendid selle kohta, et 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa/täienduse allkirjastamisel Tarmo Tammiste oli teadlik, et ta nägi või sai sellest teada teiste isikute käest, et lepingu lisas on vale kuupäev - 21.12.2010. Ise süüdistatav eitab, et ta nägi vale kuupäeva dokumendi allkirjastamise ja selle väljaandmise ajal, samuti ei ole kogutud teisi tõendeid. Tuvastades subjektiivset külge objektiivse koosseisu kaudu, tuleb kohus järeldusele, et tuvastatud objektiivsed asjaolud kinnitavad, et Tarmo Tammiste ei teadnud ja ei saanud pidada võimalikuks, ei Lepingu nr 130710 lisa/täienduse dateeritakse 21.12.2010. Toimunud 31.01.2011 XXXX juures nõupidamisel oli otsustatud Rahandusministeeriumi vastuse sisust, kuupäevast üldse räägitud ei olnud. Kuupäev 21.10.2010 oli välja mõelnud Pjotr Nyakk M.A. kabinetis. Kuupäevast olid teadlikud Pjotr Nyakk ja M.A. , kes teavitas sellest samal päeval R.S. . Need kolm isikut ei andnud kuupäevast teada XXXX le. Isegi T.L. , kellele pandi ülesandeks teha Rahandusministeeriumile vastuse, kes kõigest rohkem muretses vastuse pärast, kes aktiivselt tegeles Lepingu lisa edastamisega AS-i Astri-Narva esindajale – ei teadnud 31.jaanuaril 2011, millise kuupäevaga on dokument dateeritud. T.K., AS-i Astri-Narva juristid, A.A. – mitte keegi ei pööranud kuupäevale tähelepanu, siinjuures A.A. on ametiisik, Lepingu nr 130710 lisa/täienduse teine pool, kes oli ka huvitatud käesoleva täienduse sõlmimisel, pani oma allkirja dokumendi kuupäevale tähelepanu pööramata, ning tema ütlusi ei aseta kahtluse alla. Tarmo Tammiste ütluste usaldusväärsust hinnates leidis kohus, et need ütlused on usutavad. Tegelikult ametiisik, kelle igapäevaste töökohustuste hulka kuulub mitmete erinevate dokumentide allkirjastamine, kes pikemat aega töötab kolleegidega/dokumentide valmistajatega ja kes usaldab oma kolleege, paneb väga tihti oma allkirju dokumendi üksikasjadele tähelepanu pööramata. Samuti arvestades, et Rahandusministeeriumile vastuse andmisega oli 31.01.2011 kiire, et Lepingu nr 130710 lisa/täienduse Tarmo Tammistele toodi koos teiste dokumentidega – saatekirja ja Lepinguga, on eluliselt usutav, et Lepingu lisale allkirja pannes, ei vaadanud Tarmo Tammiste kuupäeva. Kohus tuvastas, et 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa/täienduse allkirjastamisel ja selle väljaandmisel Rahandusministeeriumile ja edasiselt erinevatesse registritesse ei olnud Tarmo Tammiste teadlik dokumendi valest kuupäevast, seega puudub tema tegevuses subjektiivsest koosseisust otsene tahtlus. Kuna Tarmo Tammiste 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa/täienduse allkirjastamisel ja selle väljaandmisel mitte mingil moel ei saanud oletada, et 31.01.2011 Narva linna ja AS-i Astri-Narva jõudnud kokkuleppele pannakse kuupäevaks 21.12.2010, puudub tema tegevuses ka kaudne tahtlus. Kohus leiab, et Tarmo Tammiste süüks pandud tegevused pani ta toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, sest kui ta oleks olnud dokumendi allkirjastamisel tähelepanelik, oleks ta saanud teada dokumendi valest kuupäevast. Eeltoodu alusel tegi kohus süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi T. Tammiste suhtes õigeksmõistva otsuse. Puutuvalt süüdistusse KarS § 280 lg 1 järgi märkis kohus järgmist. Kohus nõustub, et Rahandusministeeriumile 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa esitamise eesmärgiks oli näidata, et 13.07.2010 Narva linna poolt võetud pikaajaline kohustus on muudetud ühekordseks rahaliseks kohustuseks, ning vältida võimalikke Rahandusministeeriumi poolseid ebameeldivusi või sanktsioone. Samas kohus ei nõustu süüdistuse kirjeldatuga, et eesmärgiks oli varjata Rahandusministeeriumi ees 13.07.2010.a. AS-iga Astri-Narva sõlmitud lepinguga Narva linnale võetud pikaajaliste rahaliste kohustuste tegelikke asjaolusid, sest oli Rahandusministeerium

13.07.2010.a. AS-iga Astri-Narva sõlmitud lepingust teadlik ning lepingu koopia saadeti ka 31.01.2011 koos teiste dokumentidega Rahandusministeeriumi. 13.07.2010.a. AS-iga Astri-Narva sõlmitud lepingust on näha millistel asjaoludel ja millistel tingimustel oli leping sõlmitud. Käesoleva lepingu sõlmimise käik, lepinguga seotud arutelud, Narva linna volikogu otsus ja teised dokumendid on jaanuaris 2011 ja käesoleval ajal kättesaadavad N L e veebilehelt, seega neid asjaolusid ei olnud võimalik varjata. Kohus leiab, et Rahandusministeeriumile Lepingu nr 130710 lisa esitamise eesmärgiks oli näidata, et Narva linn võttis vastu meetmeid pikaajalise kohustuse likvideerimiseks. Lähtudes juba varem toodust, kohus leidis, et Narva linn esindaja Tarmo Tammiste isikus ja AS Astri-Narva esindaja A.A. isikus jõudsid 31.01.2011 kokkuleppele, et Narva linn võib hüvitada AS-i kulud ennetähtaegselt, sh ühekordselt, 31.01.2011 sõlmitud Lepingu lisa vastas tegelikkusele. Rahandusministeeriumile valeandmete esitamine seisnes selles, et antud Lepingu lisa oli sõlmitud 31.01.2011 aga mitte 21.12.2010 kui kajastatud dokumendis. Kuna kohus tuvastas, et 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa/täienduse allkirjastamisel ja pärast allkirjastamist üleandmisel Rahandusministeeriumile saatmiseks ei olnud Tarmo Tammiste teadlik, et dokument sisaldab valeandmeid ja ei saanud seda eeldada, puudub Tarmo Tammiste tegevuses KarS § 280 lg 1 järgi otsene ja kaudne tahtlus ametiasutusele valeandmete esitamises. Kohtu hinnangul esitas Tarmo Tammiste Rahandusministeeriumile valeandmed ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna kui ta oleks olnud dokumendi allkirjastamisel tähelepanelik, oleks ta saanud teada dokumendi valest kuupäevast. Pyotr Nyakk’ile on esitatud süüdistus KarS § 22 lg 3 - KarS § 299 lg 1 ja KarS 22 lg 3 - KarS § 280 lg 1 selles, et tema pani toime kaasaitamise Tarmo Tammiste poolt dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi väljaandmises ja ametiasutusele valeandmete esitamises eesmärgiga muu hüve või tulu saamiseks. Kuna kohus leidis, et täideviimises süüdistatav Tarmo Tammiste teod ei vasta KarS § 299 lg-le 1, § 280 lg-le 1 koosseisule, ei ole tulenevalt osavõtu aktsessoorsusest võimalik tunnistada Pyotr Nyakk’i süüdi kaasaitamises Tarmo Tammiste poolt dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi väljaandmises ja ametiasutusele valeandmete esitamises.

3.3 Prokurör viitab tunnistaja ütlustele, mille kohaselt läks pärast Rahandusministeeriumi päringu esitamist „lahti paanika“ ning XXXX delegeeris vastuse koostamise ja lahenduse leidmise alluvatele. Väljapakutud lahendused sisaldasid vea tunnistamist ja parandamiseks sammude astumist, s.o ühekordse tagasimakseks tingimuste loomist ja sellise tagasimakse korraldamist, kuid linna juhtkonna tasandil hoiti rangelt kinni arusaamast, et varasemat kooskõlastamata jätmist (asetleidnud rikkumist) ei tohi päringule vastuse andmisel tunnistada ja seda tuleb igal juhul varjata. Lepingu lisa sõlmimisel linna volikogust möödaminek viitab prokuröri hinnangul koos muude minetustega ilmselgelt linna juhtkonna soovile luua fiktiivne dokument enda õigustamiseks ja ministeeriumi eksitamiseks. 3.4 Hinnates asjaosaliste võimalikke motiive ja eesmärke ning kogutud tõendeid nende kogumis on riikliku süüdistustaja hinnangul ilmne, et vajadus märkida päringu vastuse osana esitatava lepingu lisasse/täiendusse fiktiivne kuupäev tulenes otseselt vajadusest lahendada linna ette tõusetunud probleem, aga samuti koostatava lepingu lisa eesmärgist – vajadusest selle abil ministeeriumi eksitada ja vältida linna eelnevate tegematajätmiste tunnistamist. Nähtuvalt erinevate tunnistajate ütlustest ja jälitusmaterjalidest (T.L. , R.L. jt.) toimusid 2011 jaanuaris pidevad arutelud ja nõupidamised, mille käigus leiti muuhulgas, et probleemi oleks pidanud/saanud lahendada või ennetada eelmisel aastal (s.o 2010). Eeltoodust tulenevalt saab väita, et taotletavat eesmärki arvestades oli linna juhtkonna jaoks vastuvõetav ning ainuvõimalik lahendus näidata ministeeriumile, et linn on juba varasemalt astunud samme probleemi lahendamiseks ja ei käsitle lepinguga võetud kohustust just seetõttu pikaajalise kohustusena. 3.5 Eeltoodust tulenevalt on oma olemuselt meelevaldne kohtuotsuses sisalduv järeldus, mille kohaselt T. Tammiste ei saanud 31.01.2011 lepingu lisa/täienduse allkirjastamisel ja selle väljaandmisel mitte mingil moel oletada, et kokkuleppele pannakse kuupäevaks 21.12.2010. Kohtu ekslik seisukoht põhineb vaid T. Tammiste ennastõigustavatel ütlustel ja on prokuröri hinnangul vastuolus sündmuste üldise käigu ja faktiliste asjaoludega. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta ka selle, et T. Tammiste näol oli sisuliselt otsesõnu andnud korralduse leida olukorrast väljapääs ja luua dokument, mis võimaldaks luua ministeeriumile ekslik ettekujutus kohustuse võtmisega seonduvatest asjaoludest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on tulemilt seaduslik ja põhjendatud ning prokuröri apellatsioon jääb tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.

Käesolevas kaasuses tuleb esmaselt esitada küsimus tõendusliku baasi kohta, millele saaks - ja prokuröri hinnangul ka tuleks – rajada süüdimõistva otsuse. Kui lähtuda prokuröri arusaamast ning ka kõrvaldada tõendite kogumist süüdistatav T. Tammiste ütlused kui ennastõigustavad ja paljasõnalised, siis tuleb lõpptulemusena ikkagi nentida, et midagi otseselt inkrimineerivat T. Tammiste suhtes tõendikogumis ei sisaldu (vt selle kohta ka otsuse p 9.1); seda asjaolu nendib apellatsioonis sisuliselt ka riiklik süüdistaja ise.

kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo 3-1-1-78-05). Osundatud kriminaalkolleegium lahendist tuleneb ringkonnakohtu arusaama kohaselt järeldada, et in dubio pro reo põhimõte pole sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel; kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatava süüs, tuleb isik õigeks mõista, mitte aga langetada otsust tema kahjuks. 9.1 Juba eelnevalt viidatud otsuses nr 3-1-1-10-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium täiendavalt selgitanud veel sedagi, et isegi siis, kui süüdistatava enda ütlused on nn elulise usutavuse kontekstis kaheldavad, ei ole see piisav, et kummutada süüstavate tõendite vähesusest ja kaudsusest tõusetunud kahtlusi; kohus ei saa rajada enda otsust oletustele. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega; selliselt käitudes eksiks kohus PS §-s 22 ja KrMS §-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte vastu (sarnasest arusaamast lähtuvalt RKKK ka otsuse 3-1-1-28-12 p-des 8.1-9). Eeltoodud põhimõttelistest arusaamadest on lähtunud ka maakohus ning kriminaalkolleegium soostub maakohtu järeldustega. Seetõttu jääb riikliku süüdistaja esitatud apellatsioon edutuks.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.