Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-8419 kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kriminaalasi nr 1-12-8419

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus P.T’ t süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.08.2012 kella 17.45 ajal XXX juures mootorsõidukit sõiduautot Nissan Micra, reg. XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,03 mg/l, laiendmääramatus +- 0,10 mg/l, lõplik tulemus alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani P.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus P.T` ele nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 3 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 vangistuskuule (3x30=90) ehk 90 vangistuspäevale vastab (90x2) 180 tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 9 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) kuuks. Süüdistatav P.T andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus

Kriminaalasi nr 1-12-8419 on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Palub määrata menetluskulude tasumise ositi aasta peale ja võimalusel vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust osaliseks menetluskulude tasumisest vabastamiseks. Prokuröril taotluse rahuldamisele vastuväited puudusid. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab P.T süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-des 56 ja 69 sätestatule. Tsiviilhagi. Ei ole esitatud. Tõkend – P.T’ e suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld milline tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290 eurot ning seega on sundraha suuruseks 435 EUR-i (1,5x290 eurot). KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. P.T-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 115.20 eurot (19.20 käibemaks+ 96 eurot tasu). KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada P.T’ i arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse kuna on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. P.T on registreeritud töötu, ta ei oma kriminaalkaristatust ja temalt on juba menetluskuluna väljamõistetud sundraha.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.