Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 15.02.2010 otsusega mõisteti Z.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskema Tartu Maakohtu 22.10.2008 otsusega mõistetud karistusega. Z.J mõisteti süüdi ka KarS § 331 järgi ning teda karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning Z.J-i liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.02.2010 ja lõpp 18.03.2013. Tartu Maakohtu 12.09.2012 määrusega jäeti Z.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt kannab Z.J karistust muuhulgas esimese astme kuritegude eest ning tal on mõistetud karistusajast ära kantud üle kahe kolmandiku. Maakohus tõi välja, et Z.J-i on alates 2001. aastast kriminaalkorras karistatud kuuel korral, põhiliselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ning praegu kannab ta vangistust muuhulgas narkootilise aine suures ulatuses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise eest, narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ning narkootilise või psühhotroopse aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest vanglas. Maakohus märkis ka, et Z.J-i on korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Maakohtu hinnangul on Z.J käitunud pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt ning ka tema kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ei ole andnud positiivset tulemust vaatamata kindlale elukohale ja lähedaste toetusele. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole süüdimõistetu jaoks olnud piisavad hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole Z.J suuteline isegi vangistuses kehtestatud korrast kinni pidama, arvestades tema poolt karistuse kandmise ajal kuriteo toimepanemist. Maakohus nõustus vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusega, et Z.J-i puhul esineb endiselt suur uue kuriteo toimepanemise risk, kuna ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega saa aru oma sõltuvusainete tarvitamise probleemist. Süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab maakohtu hinnangul ka asjaolu, et teda on vangistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sealjuures viimati 23.02.2012. Maakohus leidis, et samaliigilised ja korduvad distsiplinaarkaristused näitavad, et süüdimõistetu ei suuda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale alluda, mistõttu on tema õiguskuulekus ja allumisvõime kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav, vaatamata vangistuse kandmise ajal võlanõuete osalisele rahuldamisele, lähedaste toetusele ja kindlale elukohale. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning tema kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamine oleks võimalik. Maakohus oli seisukohal, et korduvalt kuritegusid toimepannud isikut, kes pole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi ning on vanglas toime pannud uue kuriteo ja mitmeid distsiplinaarüleastumisi, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Maakohus märkis täiendavalt, et Z.J oleks soovitatav vangistusest läbida individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm „XXXX.“

-2 -

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Z.J-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja Z.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt analüüsinud Z.J-i positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Määruskaebuse kohaselt on Z.J vabanemisel elukoht ja toetav tugivõrgustik, ta ei soovi enam suhelda kriminaalkorras karistatud tuttavatega ja on vabanemisel valmis otsima jõukohast tööd vaatamata sellele, et hakkab saama XXXX. Kaitsja märgib, et Z.J on valmis töö leidmiseni aitama vanemaid majapidamistöödel, samuti täitma kriminaalhooldusametniku poolt seatud kohustusi ning jätkama XXXX ravi. Kaitsja toob välja, et Z.J on vangistuse jooksul tasunud hulgaliselt tsiviilhagisid ning tal on vabanemisfondis XXX eurot. Samuti on süüdimõistetu määruskaebuse kohaselt töötanud vanglas alates XXXX. aastast XXXX. Kaitsja rõhutab, et Z.J-i distsiplinaarkaristused on samatüübilised ja seotud tubaka tarvitamisega. Kaitsja palub kohtul arvestada ka sellega, et kuna Z.J vabaneb vanglast 18.03.2012, oleks tema katseaeg ennetähtaegsel vabanemisel tunduvalt pikem kui kandmata karistus ning Z.J vajab kriminaalhooldust resotsialiseerumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

toetust, ta on vangistuse jooksul tasunud võlgasid ning seadnud eesmärgiks vabaduses tööd leida, mitte kriminaalkorras karistatud tuttavatega suhelda ja jätkata XXXX ravi, kuid leiab, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, sh vangistuses, ning vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatus) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-4 -

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.