Kohtulahend

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.09.2012. Kinnipidamisasutusest U.L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korras asub kinnipeetav elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Isikul on põhiharidus, eriala ei oma. Isiku sõnul omab ta puidutöö, betoonitöö ja metallitöö oskuseid. Enne vangistust oli arvel Töötukassas, aeg- ajalt oli hõivatud juhutöödega. Viimased kuriteod, kehaline väärkohtlemine on toime pandud alkoholijoobes. Varasemad kuriteod, joobes juhtimised on kõik seotud alkoholi tarvitamisega. Vangla toetab U.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Antud korterit üürib kinnipeetava elukaaslane xx xx tähtajatu üürilepingu alusel xxx. Antud elamispinnal elab elukaaslane koos oma 3 noorema lapsega. Elukaaslane on kodune, otsib tööd läbi Eesti Töötukassas. Iisku ema xx xx on pensionär, tema sissetulekuks on vanaduspension. Pere saab omavalitsusepoolset toimetulekutoetust. Vabanedes kinnipeetav töökohta ei oma. Enne vangistust oli U.L arvel Eesti Töötukassas ning aeg-ajalt hõivatud juhutöödega. Isikut on korduvalt karistatud ühiskonnavastaste kuritegude toimepanemise eest. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist katseajal. Probleemkäitumine on olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. U.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu leiab, et tal ei ole alkoholiga probleeme. Vabaduses soovib ta leida endale töökoha ja tööle asuda. Prokurör kirjalikult toetab U.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta leiab, et U.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. U.L on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Seega võib järeldada, et mittevabadusekaotuslik karistus ja kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda isikule piisavat mõju. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et U.L on 18-l korral karistatud väärteokorras, milledest 8 korda Alkoholiseaduse § 70 alusel, 2(3)

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldaja järelevalve U.L puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et U.L vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab U.L-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. U.L on isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 12.03.2014. Vabanedes on U.L kindel elukoht aadressil xxx. Vabanemisel puudub U.L kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal haridustase, puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades U.L poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad II astme liikluskuriteod- mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, viimane is ikuvastane kuritegu-kehaline väärkohtlemine), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseal uued kuriteod, korduvad väärteod) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.L-ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud U.L uut kuritegu toime panna. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.04.2012, ärakandmiseks on veel üle poole aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi kuritarvitamine (korduvalt karistatud joobes juhtimise eest kriminaalkorras, väärteokorras AS § 70 alusel) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. U.L puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu U.L temale Viru Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Inna Kirsipuu 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.