Kohtulahend

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista E.K-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 76.80 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot, kokku 512.25 eurot riigituludesse , millest KrMS § 180 lg 3 alusel kuulub E.K tasumisele 100 eurot, ülejäänud osa 412.25 eurot jätta riigi kanda. Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „E.K sundraha 1-12-8267“, „E.K menetluskulu 1-12-8267 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

E.K on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.08.2012. a. kella 14.50 ajal Harjumaal Tallinnas K. Kärberi tn 18 maja juures, mootorsõidukit SAAB 900 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 083 mg/l ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,76 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus E.K liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega E.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

30.08.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal , süüdistatav E.K ja tema kaitsja Merike Allikmäe kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava E.K karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.08.2012.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka mõistes E.K ́ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui E.K ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav E.K ja tema kaitsja Merike Allikmäe nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale E.K-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on E.K kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole E.K poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning E.K-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt E.K-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse, kuid arvestades E.K majanduslikku olukorda jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.