Kohtulahend

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta Albert Saakjanilt 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 127 alusel on Albert Saakjan kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Albert Saakjanilt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,5,9 alusel joobeseiundi tuvastamise kulu 132 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 76.80 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „Albert Saakjan sundraha 1-12-8266“, „Albert Saakjan menetluskulu 1-12-8266 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Albert Saakjan on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.05.2012. a. kella 21.07 ajal Harjumaal Tallinnas Sõle 37 maja juures, liikudes Paldiski mnt suunas, mootorsõidukit Opel Calibra registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove). Sellise käitumisega rikkus Raivo Sarapuu liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega Albert Saakjan pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

31.08.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal , süüdistatav Albert Saakjan

ja tema kaitsja Talvi Vaske kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille

kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava Albert Saakjani karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 28.-29.05.2012.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka mõistes Albert Saakjan ́ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Albert Saakjan ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Albert Saakjan ́ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Albert Saakjan ja tema kaitsja Talvi Vaske nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale Albert Saakjanile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on Albert Saakjan kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot, tasu joobeseisundi tuvastamise eest ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Albert Saakjan tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Albert Saakjani poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning Albert Saakjanile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Albert Saakjanilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasud toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja joobeseisundi tuvastamise eest ja sundraha riigituludesse.

Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.