Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2012. a Tartus Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-12-9002
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
E.I (E.I) süüdistus KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
E.I
Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral; väärteo eest karistatud ühel korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel
Süüdi tunnistada E.I KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14. augusti 2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 40 (neljakümne) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista E.I-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada E.I-le mõistetud 3 (kolme) kuu 10 (kümne) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 200 (kakssada) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata E.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista E.I-lt välja menetluskulu järgmiselt: määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et E.I on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu E.I süüdistatakse selles, et tema et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi püüdis 20.09.2012 kella 20:08 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võttaTartu maakonnas, Elva linnas Kesk 7 asuvas ja Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Elva Säästumarket ühte purki õlut Alexander väärtusega 1,02 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata E.I tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani E.I toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise
eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS §-de 25 lg 1 ja 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS §-de 25 lg 1 ja 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.I-le 20.09.2012 toime pandud kuriteo eest mõistetavat 2 (kahe) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 40 (neljakümne) päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista E.I-le liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 10 päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada E.I-le mõistetud 3 (kolm) kuud ja 10 päeva vangistust 200 (kahesaja) tunnise üldkasuliku tööga, mille E.I on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: • Elama kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et E.I, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on veendumusel, et E.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.I süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus on seisukohal, et sundraha tasumine käib E.I-le üle jõu. Samas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 57,60 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda E.I-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 6 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust, milleks on 100-200 eurot. Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.