Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. september 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-8382
Kohtukoosseis
Paavo Randma
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 6. augusti 2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bardo Simanise (Simanis) esindaja vandeadvokaat Anu Pärteli (Pärtel) määruskaebus
Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätta Bardo Simanise esindaja vandeadvokaat Anu Pärteli kaebus Riigiprokuratuuri 6. augusti 2012 määrusele rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Kriminaalasjas nr 12210000026 alustati 21.03.2012 Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalituses menetlust Bardo Simanise avalduse alusel KarS § 291 tunnustel selles, et 17.03.2012 kasutasid politseiametnikud avaldaja kinnipidamisel XXX juures tema suhtes ebaseaduslikult vägivalda. 15.06.2012 lõpetas uurimisasutus ringkonnaprokuratuuri loal kellelegi kahtlustust esitamata kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 – § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Bardo Simanis vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris oma lepingulise esindaja vandeadvokaat Anu Pärteli vahendusel, taotledes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja menetluse jätkamist. Kaebuse kohaselt on menetlus olnud ühepoolne, kallutatuna politseitöötajate kasuks, ning B. Simanise suhtes kasutati põhjendamatult füüsilist vägivalda ja erivahendeid – käeraudu. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis B. Simanise esindaja kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses toodud asjaolud ei
anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Erinevalt kaebajast leidis Riigiprokuratuur, et menetlus on olnud objektiivne ja igakülgne, menetlusotsus vajalikul määral põhistatud ja kooskõlas kogutud tõendusteabega. Kuna täiendavate menetlustoimingute teostamist kaebaja ei taotlenud, seisnes küsimus Riigiprokuratuuri hinnangul kogutud tõendite hindamises. Riigiprokuratuur leidis, et tõendid pole piisavad politseitöötajatele kuriteokahtlustuse esitamiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.03.2012 kell 20.55 laekus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri juhtimiskeskusesse teade, et XXX juures toimub kaklus, mille käigus keegi võttis välja noa. Helistaja mainis, et auto on BMW reg.nr XXX XXX , seal oli kaks meest ning üks kukkus maha. Juhtimiskeskuse poolt saadeti kell 20.57 sündmuskohale politseipatrull. Samal ajal laekus juhtimiskeskusesse teine teade röövimiskatsest. Helistaja teatas, et mingi inimene mustas BMW-s tahtis teda röövida XXX juures ning sõitis ära. Kell 20.58 laekus juhtimiskeskusesse teade, milles teataja avaldas, et ta tunneb seda mustlast ja palus saata XXX juurde politseipatrull. Kell 20.59 saadeti juhtimiskeskuse poolt sündmuskohale täiendav politseipatrull. Kell 21.03 laekus juhtimiskeskusesse kõne patrullpolitseinikult Sergei Hruškihilt selles, et ta sõidab eraautoga BMW järgi ning S. Hruškihi juhendamisel kell 21.06 peeti sõidukis BMW olnud isik XXX juures politseiametnike poolt kinni. Enne kinnipidamist tuletas juhtimiskeskus politseiametnikele meelde, et tuleb olla ettevaatlik, sest isik oli noaga vehkinud. Kell 21.06 toimunud politseisisese raadioside kaudu on kuulda patrullpolitseinik Argo Arukase rahulikku häält: „Ole pikali“. Kell 21.38 teatas sündmuskohalt patrullpolitseinik Arto Reisberg, et kannatanuks on A.B. ning auto oli A.B. natuke riivanud ning A.B. pani jalaga vastu ust mustlasele, viimane tuli välja ja pani talle „lataki“. A. Reisberg mainis samuti, et tunnistajad kinnitasid, et nägid mustlasel nuga. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid asus Riigiprokuratuur seisukohale, et tunnistaja T.K. (B. Simanise naise XXXX) ütlused on vastuolus erapooletu tunnistaja T.R. ütlustega selles, et politseiametnikud käitusid T.K. suhtes viisakalt, selgitades temale põhjuseid, miks B. Simanise suhtes jõudu kasutatakse ning T.K. suhtes jõudu ega vägivalda ei kasutatud. Eeltoodu seab Riigiprokuratuuri arvates kahtluse alla ka T.K. ülejäänud ütlused. Riigiprokuratuur leidis, et E.S. , kes samuti kinnitab B. Simanise peksmist politseinike poolt, ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt järgmistel põhjustel: tegemist on B. Simanise lapseealise pojaga, kelle puhul ei saa seetõttu välistada kaebaja poolset mõjutamist talle soodsate ütluste andmisel, E.S. kirjeldab politsei poolset vägivalda oluliselt intensiivsemana kui B. Simanis ise ja XXXX T.K. ; nii politseinikud kui ka erapooletu tunnistaja T.R. kinnitavad, et mingit last B. Simanise kinnipidamise juures ei olnud. Siinjuures tuleb märkida, et kõik kolm annavad erinevaid ütlusi selles, millisesse kehapiirkonda väidetavalt B. Simanist löödi. Riigiprokuratuur leidis, et B. Simanise, E.S. ning T.K. ütlused on ümber lükatud ka B. Simanise ravidokumentidega. 17.03.2012 kell 22.15 on TKÜ EMO patsiendikaardilt nähtuvalt tal tuvastatud vaid XXXX XXXX XXXX XXXX, patsiendi anamneesi kohaselt „politsei tõmbas autost välja ja surus vastu maad, vigastas pead ja nägu“. Mingist peksmisest B. Simanis ei räägi. Teistkordsel pöördumisel 18.03.2012 kell 17.22 on fikseeritud lisaks XXXX XXXX XXXX. 18.03.2012 tehti B. Simanisele XX XXXX XXXX, radioloogi arvamuse kohaselt koldeid ei leitud. Riigiprokuratuuri hinnangul pole eluliselt usutav, et sedavõrd intensiivne peksmine nagu eespool viidatud poleks jätnud mingeid fikseerimist võimaldavaid jälgi (turse, punetus, verevalumid, marrastused). Hinnates B. Simanise ja politseitöötajate ütlustes olevaid vastuolusid, luges Riigiprokuratuur usaldusväärsemateks oma tööülesandeid täitnud politseitöötajate ütlused, kuna B. Simanise ütluste usaldusväärsust kahandab asjaolu, et tegemist pole seaduskuuleka isikuga. Nimelt on ta karistusregistri andmetel kriminaalkorras ja vähemalt 12-l korral väärteokorras karistatud. Riigiprokuratuuri hinnangul leidis tuvastamist, et politseitöötajad kasutasid B. Simanise suhtes füüsilist jõudu tema autost välja toimetamisel seetõttu, et ta ei täitnud politseiametnike
seaduslikke korduvaid korraldusi autost väljuda, osutas füüsilist vastupanu ning oli põhjust arvata, et tema valduses on nuga. Nendel põhjustel kasutati tema suhtes ka käeraudu. Sellise tegevuse käigus võis B. Simanis tunda füüsilist valu ja saada patsiendikaardil fikseeritud vigastusi, kuid menetluse käigus kogutud tõendid ei anna alust hinnata politseiametnike tegevust kui tahtlikku rünnet B. Simanise tervise vastu. Kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditega on tuvastatud, et politseiametnikud B. Simanist ei löönud, tema kätel ega jalgadel ei seisnud ega kasutanud muul moel tema suhtes ülemäärast vägivalda. Riigiprokuratuur selgitas, et KarS §-s 291 nähakse ette kriminaalvastutus ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest. Ebaseaduslikuks tuleb pidada vägivalla, s.o jõu ja erivahendi kasutamist siis, kui selleks polnud seaduslikku alust või ületati lubatud intensiivsuse piire. Kogutud materjalidest nähtub, et politseiametnikud kasutasid B. Simanise suhtes küll füüsilist jõudu ja käeraudu, kuid nende kasutamine oli seaduslik. PPVS § 30 lg 1 kohaselt on politseiametnikul õigus kohaldada vahetut sundi, s.o mõjutada isikut füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga (PPVS § 26). PPVS § 30 lg 2 lubab vahetut sundi kohaldada juhul, kui ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuste täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. PPVS § 27 p 1, 2 kohaselt on erivahenditeks käe- ja jalarauad. PPVS § 32 lg 1 p 1, 2, 3 kohaselt võib politsei kasutada isiku suhtes käeraudu, kui isikult on seaduse alusel võetud vabadus ja on alust arvata, et ta võib rünnata teist isikut, osutada politseiametnikule füüsilist vastupanu, ta võib põgeneda või ennast vigastada. Riigiprokuratuur asus kogutud tõendite põhjal seisukohale, et B. Simanise suhtes jõu ning käeraudade kasutamine oli seaduslik, kuna politseiametnikud täitsid nendele PPVS § 3 lg 1 p-st 1 tulenevat ülesannet: ennetada avalikku korda ähvardavat ohtu, välja selgitada, tõrjuda ja kõrvaldada avaliku korra rikkumine. Avalikku korda rikkunud isiku kinnipidamine ja süüteo asjaolude väljaselgitamiseks toimetamine Lääne tänavale oli suunatud selle eesmärgi täitmisele. Seega oli politseinikel 17.03.2012 B. Simanise suhtes jõu kasutamiseks olemas seaduslik alus ja politseiametnikud lubatud intensiivsuse piire ei ületanud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb füüsilise jõu ja käeraudade kasutamine politseinike poolt B. Simanise suhtes lugeda seaduslikuks, mistõttu puudub nende tegevuses KarS §-s 291 (võimuliialdus) sätestatud kuriteokoosseis. Kaebuses esitatud taotluse sisu Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele esitas kaebuse B. Simanise esindaja, taotledes määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse jätkamist, kogumaks täiendavaid tõendeid ning viimaks läbi täiendavaid menetlustoiminguid nagu vastastamine. Esindaja märgib, et 17.03.2012 B. Simanise kinnipidamisel XXX maja juures tekitati talle füüsilist valu ja tervisekahjustus, mis on fikseeritud politseile esitatud meditsiinidokumendis, s.o traumakaardi väljavõttes. Sealt nähtub, et 17.03.2012 kell 22.15 pöördus B. Simanis erakorralise meditsiini osakonda ja tal diagnoositi XXXX XXXX XXXX XXXX. Järgmisel päeval pöördus B. Simanis uuesti ja tal diagnoositi XXXX XXXX XXXX, XXXX, XXXX, XXXX XXXX XXXX. Sellise traumakaardi väljavõtte alusel saab esindaja hinnangul väita, et B. Simanise suhtes toime pandud teod, s.o vägivalla tarvitamine tema kinnipidamisel politseinike poolt moodustab igal juhul KarS §-s 121 sätestatud kuriteokoosseisu. Esindaja leiab, et politseinikud ületasid vägivalla kasutamisel lubatud intensiivsuse piire. Esindaja hinnangul puudub vaidlus selles, et 13.03.2012 peeti B. Simanis XXX maja juures politseinike poolt kinni. Vaidlust ei saa olla ka selles, et kinnipidamisel sai B. Simanis traumakaardis fikseeritud tervisekahjustusi, mis tekitati koos valu põhjustamisega. Seega on B. Simanise suhtes politseinike poolt toime pandud KarS § 121 tunnustega tegu. Vaidlus käib selle üle, kas politseinikud ületasid lubatud intensiivsust vägivalla tarvitamisel ja kas selline
vägivalla tarvitamine oli üldse antud juhul põhjendatud. Esindaja leiab, et antud asjas on tõendamist leidnud, et B. Simanis politseinikele vastu ei hakanud ja täitis nende korraldused vastuvaidlematult. Kuigi tunnistajatena üle kuulatud politseinike ja ka teiste tunnistajate ütlustes on vastuolusid, ei ole ümber lükatud fakt, et B. Simanis vastupanu ei osutanud ja täitis kõik korraldused. Samuti on kinnitust leidnud, et B. Simanisel fikseeriti traumakaardis seoses 17.03.2012 sündmusega tervisekahjustus. Esindaja leiab, et vägivalla, s.o jõu tarvitamine politseinike poolt ei olnud õigustatud, sest B. Simanis täitis kõik politseinike korraldused vastuvaidlematult. Seega oli igasugune jõu tarvitamine politseinike poolt põhjendamatu ja seda tuleb käsitleda kui intensiivsuse piiri ületamist. Antud kriminaalasjas on aga menetlus ennatlikult ja põhjendamatult lõpetatud. Esindaja leiab, et on vajalik menetluse jätkamine, et koguda täiendavaid tõendeid, ehkki ka juba kogutud vastuolulistest tõenditest on võimalik järeldada võimuliialdust politseinike poolt B. Simanise suhtes. Esindaja hinnangul tuleks ütlusi andnud isikud täiendavalt üle kuulata, läbi viia vastastamisi ning võimalusel koguda täiendavaid tõendeid, s.o leida isikuid, kes võisid sündmust pealt näha. Esindaja lisab, et tunnistajad K.R. ja T.R. on tema andmetel nägemispuudega isikud, mistõttu nende ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
panema. Tunnistaja V. Põdra sõnul üritas B. Simanis pidevalt niheleda, ei olnud rahulik ega allunud korraldustele.
võimaldavad teha järeldusi tõendamiseseme asjaolude kohta, puudub vajadus otsida uusi tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et esindaja taotlus täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks on oletuslik, st esindaja pole kindel, kas üldse eksisteerib isikuid, kes oleks veel 17.03.2012 XXX maja ees aset leidnud sündmusi pealt näinud. Kohus leiab, et üksnes sellise oletuse põhjalt prokuratuuri kriminaalmenetluse jätkamiseks kohustamine on põhjendamatu, kuivõrd puudub alus arvata, et menetluse jätkamine võimaldaks tuvastada uusi asjaolusid.
Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.